SAIALILL Parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid Antiseptiline Saialille vann rahustab ja pehmendab nahka Nahahaiguste ja haavandite raviks POHL Reuma vastu Neeru- ja põiehaiguse vastu Köha vastu Kõhuhaiguste vastu KANARBIK Seesmiste valude vastu (mitte kõhu- ja soolevalude) Närvide rahustamiseks Liigse rasvumise vastu Neeru- ja sapikividest vabanemiseks PIHLAKAS Hingamisteede hädade vastu Nõrkushoode vastu Silmarohi Vitamiinitee Soolatüügastele tambituid marju määrida KUIDAS VALMISTAME RAVIMTAIMETEE? KORJAN TAIME VALMIS JOOMISEKS! KUIVATAN ÄRA OOTAN 5-10 MINUTIT ASETAN TASSI KEEDAN VEE KASUTATUD ALLIKAD Sõukand, R., Kalle, R. (s.a). Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. Külastatud 30.10.2010 aadressil http://herba.folklore.ee/ Eesti taimed
Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71
Kliiniliselt tõestatud toode. Tabletikuur: Kestus mitte vähem kui 4 kuud, siis paus 1-2 kuud ja seejärel korrata uut ravikuuri. Päevane annus: 1 tablett 2 korda päevas. Macushield koostis: Meso-zeaksantiin (10mg), luteiin (10mg), zeaksantiin(10mg). http://www.epl.ee/news/melu/tablett-suhu-ja-silmad-korda.d?id=65023004 BLUE BERRY Mustikamarjade (Vaccinium myrtillus L.) ekstr. 5:1400 mg Ravimtaime harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) ürdi ekstr. 5:1 200 mg Kõrge peiulille (Tagetes erecta L.) õielehtede ekstrakt 10% luteiini 100 mg (10 mg luteiini) Viinamarjaseemne (Vitis vinifera L.) ekstr. 25:1 40 mg http://www.apteekonline.ee/product_details/nagemine/tl20_blue_berrymustika_tbl_n120& sheet=2&prev=139 KOKKUVÕTE Kindlasti võib ka optometrist kohata vastuvõtul patsiente, kellel on vanusega seotud
· Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on: · Obligatoorne ehk holoparasiidid saavad eksisteerida ainult parasiidina · Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama ka parasiteerimata, kuid võtavad ikka naabritelt midagi juurde. Parasiidi kasvukiirust mõjutavad: · Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L) mida suurem aeg, seda suurem kiirus · Haigusele vastuvõtlikke peremeesorganismide tihedus ruumis (S) · Parasiidi ülekandekiirus (beeta) 23. Kommensalism
Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B
Makroparasiidid keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on Obligatoorsd - ehk holoparasiidid - saavad eksisteerida ainult parasiidina. Fakultatiivsed - ehk hemiparasiidid - suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis. Nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama parasiteerimata, kuid võtavad ikka ka naabritelt midagi juurde Rnull (parasiidi kasvukiirus) sõltub kolmest tegurist: Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Tähis: L Mida suurem aeg, seda suurem rnull. (sest mida rohkem aega haiged oleme, seda kauem meil on võimalus kaaslasi nakatada)
PARASITISM Üle 50% maakera liikidest on parasiidid. Seni pole leitud ühtegi hulkrakset organismi, kellel poleks liigispetsiifilisi parasite, kellel omakorda on liigispetsiifilised parasiidid. • Mikroparasiidid – ei suuda loendada, saab määrata nakatunud peremeeste järgi. • Makroparasiidid – saab loendada. Nt puuk • Hemparasiidid – taimed: poolparasiidid. roheliste lihtedega taimed. Fotosünteesivad + varastavad naabertaimede juurtest aineid. Nt: robirohi, silmarohi. • Holoparasiidid – taimed: täisparasiidid. rohelisi lehti pole. Enamik haigusi on mikroparasiitide põhjustatud (viirused jne) Millest sõltub parasiitide levimiskiirus? R0 – puhas kasvukiirus. Mitu järglast keskmiselt populatsiooni liige elu jooksul toodab. Kui mitu nakatunut 1 populatsiooni liige elu jooksul tuudab R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB
piimohakas, tuulekaer, harilik rukkihein, paljas võõrkakar. Umbrohud neutraalsetel ja aluselistel muldadel: koerputk, põld-kukekannus, põldsinep, kollane karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas, valge mesikas, sirplutsern. Happesuse suhtes ükskõiksed: h. orashein, põldosi, rukkilill, hiirekõrv, roomav tulikas, kirburohud, linnurohud. Kehva mulda ja mulla happesust näitavad: harilik varakevadik, väike oblikas, põld-härghein, silmarohi, jusshein ja lamba aruhein. Head toitainetega varustatust näitavad umbrohud: tömbilehine oblikas, harilik punand, vesihein, hiirekõrv, piimalill, karvane võõrkakar, must maavits, raudnõges, harilik malts. Lämmastiku olemasolu näitavad umbrohud: h. orashein, harilik ristirohi, harilik piimohakas, kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar.
annaabi.ee 
