subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens
2. HALVA NÄGEMISE PÕHJUSED Kuna enamus nägemishäiretest ei ole pärilikud, võivad olla veel teisi peamisi põhjuseid. On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid. · Vananemisprotsess see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine. · Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks
ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi. Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi – trombolüüs (kuni 4,5 t pärast sümptomite algust); neuroloogiliste ja üldmeditsiiniliste komplikatsioonide vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika.
Koostanud M. Kolga 14 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Jrk.nr. nimetus innerveeritav piirkond I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, *veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm.
Lihased koosnevad kimpudest ja kinnituvad luudele kõõlustega. Inimese kehas on umbes 400 skeletilihast. Pikim on ees reiel asuv rätseplihas ja suurim on suur tuharalihas tagumikul. Väikseimad on silmaliigutajad lihased. Selleks et luustik oleks tugev ja rüht hea, tuleb lihaseid treenida. Treenimiseks sobib sportimine ja kerge mitmekülgsete liigutustega füüsiline töö. Eriti tähtis on liikumine lastele, et kasvueas kujuneks
I HAISTMISNÄRV haistmisretseptorid, haistmissibul N. OLFACOTRIUS - haistmine II NÄGEMISNÄRV silma võrkkestale N. OPTICUS - algab silmamuna tagant, suubub kuklasagarasse, kus on nägemiskeskus - nägemine III SILMALIIGUTAJANÄRV silmaliigutajad lihased, ülalautõstur N. OCULOMOTORIUS - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale - reguleerivad nägemisteravust IV PLOKINÄRV silmamuna liikumine N. TROCHLEARIS V KOLMIKNÄRV sensoorsed kiud hammastelt, keele limaskestalt, N. TRIGEMINUS igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas
annaabi.ee 
