võimalikult vähe rõhutada oma rahvust, oma ümberlõigatust. Iga juut seisab omil jalul ja on pealtnäha suur üksiklane. Kuid ainult pealtnäha. Juba see, kuidas perekonnad hoolitsevad järeltulijate eest rangelt oma usu vaimus, tähendab allumist tavale. Ja kui mõni juut kaotab varanduse, peavad teised juudid aitama ta uuesti jalgele. Kui juut palub teise juudi abi, peab see aitama. Kuigi juut lööb läbi ise, sillutavad talle tee selleks tuhanded teised juudid. Mida peaksime juutide juures märkama: neil on esiplaanile tõstetud rahvas, juudi ühiskond ja seda ilma mingite tingimusteta. Üksikisikut vaadeldakse selle mõõdupuu järgi. Oma rahva vastu eksinud lammas heidetakse ilma armuta karjast. Eksimus, mida karistatakse, ei ole kunagi tühine ja otsust ei tehta uisapäisa: sageli läheb juut üle seatud piiride ja alles hiljem selgub, et ta tegevus oli maskeeritud ja viljad
andma ja saama infot. Suhtlemisest tekib inimestel suhtumine üksteisesse ja see oleneb sellest kui sisukat teavet edastatakse ja kui köitvalt seda tehakse(Kidron 2004, 15). Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ning orienteeruda vastatikusest ja valikutest. Teiseks on nõue piirata agressiivsust mis võib osapoolsete vahelise kõne lõpetada(Kidron 2004, 12). On nö kirjutamata reeglid mis sillutavad teed inimeste sallivale üksteisemõistmisele. Heaks näiteks selle puhul on Jaapani kultuur, kus elu keskseks väärtuseks peetakse harmoonia (wa) säilimist. Osapooltel tuleks vältida tarbetu info kokkukuhjamist, hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist, vältida üheaegset rääkimist, väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega, kordineerida koostöös tarvilikke tegevusi
Selle asemel, et õppida suuremalt jaolt seda, mida õpetajad ja tekstid neile räägivad, õpivad lapsed Montessori programmides suurelt jaolt kõike ise tehes. Rühmaruumis on vahendid paigutatud laste kõrgusel olevatele avatud riiulitele nii, et nad oleksid lastele näha, lapsed võivad neid ise võtta ja viia tagasi oma kohale. Eakohased töövahendid meelitavad enamikku lastest proovima, sest alati leidub suures rühmas neid, kes on arengus pisut ees ja oma uudishimuga teistele teed sillutavad, aga kui laps tegeleb pidevalt ühe ja sama õppevahendiga, siis on tal selleks seesmine vajadus. Seitsmes printsiip õpetajate ja laste tegutsemisviisid Montessori soovitused õpetajatele, kuidas nad peaksid lastega tegutsema, ennetasid viimaseaegseid uurimusi lapsevanemaks olemise ja õpetamise kohta. Kui täiskasvanud seavad kindlad piirid, kuid lasevad lapsed neis piirides vabaks ja reageerivad tundlikult laste
(nendest rääkida) kinnitab lapsele, et oma tunnete näitamine on lubatud ning see ei ole häbiasi. Õpetaja kui suhtlemise ja tegeluste algataja ning suhtleja ja tegutseja õpetab seda ka lapsele kuidas suhtlemist alustada, edasi suhelda ja seda lõpetada ilma kaaslast riivamata. Õpetaja on ka rühmaruumi sisustaja ning kujundaja. Tehes seda koos lastega, kinnitab see lastele, et nende arvamusest hoolitakse. Õpetaja teadmised lapse (inim)õigustest sillutavad teed eetilise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Allikas: Anton, M. (2007). Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tervise Arengu Instituut 12 13
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 PERSONAALSED EESMÄRGID, GRUPIEESMÄRGID JA NOMINAALNE GRUPP Eesmärk on lõpptulemus, mille saavutamiseks töötavad indiviid või grupp. See on ideaalne ja täiuslik tulem, mida püütakse saavutada ning hinnatakse kõrgelt. Igal grupil on eesmärk ning igal indiviidil, kes liitub grupiga, on ka oma eesmärk. Grupil on olemas nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid, esimesed neist sillutavad teed viimaste saavutamiseks. Grupi efektiivsust saab mõõta eesmärkide kaudu, mida ta on saavutanud. Grupieesmärgid on oluliseks edasiviivaks jõuks, mis hoiab liikmeid koos, tekib ühtsustunne. Grupiliikmete pühendumus grupi eesmärkide saavutamiseks oleneb järgmistest asjaoludest: Kui atraktiivne on liige grupile Kui atraktiivne tundub eesmärk Kui tõenäoline on selle saavutamine Oskus mõõta progressi ning hinnata tulemust
4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). 26. Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe. Eel- e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus. Sõnamehed: sillutavad massiliikumisele teed, mõtestades rahulolematust Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb. Fanaatikud: teevad liikumise teoks. Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest. 27. Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe
Emotsionaalse läheduse puudumisest annab tihti märku vanemate Vanemate omavahelised probleemid agressiivne kõnepruuk. Vägivald peitub tihti ka sõnades. Halb Jäises Vanemliku armastuse nappus ei saa alguse mitte ainult vanemate enda perekondlikus Õhkkonnas lendu lastud häbistavad või vanemlik lapsepõlvest, vaid sageli on selle aluseks ema ja isa omavahelised alandavad sõimusõnad sillutavad tihti teed vägivaldsele käitu-eeskuju. probleemid. Vanemate pidev disharmoonia Riskigrupp: võib luua mjgeie Vägivaldset käitumist õhutab seegi, kui vanemad laste perekonnas ebasoodsa õhkkonna, mis omakorda Poegi haavab laste juuresolekul halvustavad inimesi, kes kõhe rusikad püsti enda kaitseks turvatunnet. Kui vanemate suhted on äärmiselt rasvatavad