oli kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680
mõisateenistujatele (valitseja, aednik, kokk, karjatalitaja lesk) ning magasiviljavõlgu. 2.2 Gustav von Nolckeni aeg 1846. aastal läksid Mooste ja Kaagvere mõisad paruness von Nolckeni pärandina tema pojapoja Georg ja Catharina von Nolckeni teise poja nimeka Liivimaa aadlipoliitiku parun Gustav Fromhold von Nolckeni kätte. Õppinud õigusteadust Tartus ja Berliinis, töötas ta esialgu Tartu sillakohtu adjunkti, seejärel Tartu kreisikohtu assessori ning 1848-51 Tartu kreisikohtunikuna.1850. aastatel kujunes temast Liivimaa maapäeval konservatiivse partei juht nagu oli olnud ka tema isa. Ta oli 1851-1854 ja 1869-1870 Liivimaa maamarssal ning 1854-1856 ja 1857-1869 maanõunik. Sattunud vastuollu aadlikonvendiga, astus ta 1870. aastal tagasi. Parun Gustav von Nolcken abiellus 10. augustil 1840 kindralleitnant Christoph von Reuterni tütre Jutta von Reuterniga ning neil sündis neli last.
Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja loodusasjade, meditisiini vastu. Tung õpetada ja valgustada laiemat ringkonda. SUUNA JÄRGIJAD A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Friedrich Konrad Gadebusch – õppis Saksamaal juurat, ajalugu ja filosoofiat. Tuli tagasi Liivimaale ning töötas koduõpetajana mõjukate von Rosenkampfide perekonnas. Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat. Kui tekkis vajadus Tartu tsumftide ja gildide vahelisi tüliküsimusi lahendada kasutas ta oma pädevust ja võimeid uue linna põhikirja koostamisel. Asendamatu tegelane Tartu linnavalitsuses. 1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch
ja linnanõunikud, kinnitas linna eelarved ja aruanded, otsustas linna kinnisvara ja finantsküsimused jne. Täidesaatvaks organiks oli volikogu poolt neljaks aastaks valitud linnavalitsus, mille liikmetest pooled langesid iga kahe aasta järel välja. Ka tuli arvestada kuberneri nõusolekuga nii linnapea ja abilinnapea valimisel kui ka mitmetel teistel juhtudel. Esimesse linnavolikogusse valiti 30 liiget (sakslased). Esimene linnapea oli sillakohtu notar 4 Eesti Üliõpilaste Selts 6 Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest, heinamaadelt, karjamaalt jne)
20 Lahmuse omaniku signatuur ja pitser(1805) EAA, f. 567, n. 2, s. 1054, l. 8 Lahmuse mõisarahva 1806. aasta loend Mõisarahva moodustasid mõned ametimehed (aidamees, vahimees, karjus ja karjanaine); paar käsitöölist (kingsepp perega ja sepp), arvukas teenijaskond (kokk perega, toapoisid, toa ja köögitüdrukud, teenijad) ja kõrtsinaine Marry lastega. EAA, f. 567, n. 2, s. 1053, l. 32 Lahmuse mõisa 1817. või 1818. aasta kirjeldus Mõisa omanik on ametist lahkunud sillakohtu adjunkt (abi) Bernhard Johann von Krüdener, kes oli selle saanud pärimislepinguga õdedeltvendadelt 43 000 assignaatrubla eest. (1809, kinnitati 9.11.1810). 1811. aastal oli mõisas 137 meeshinge, neist 9 õuenõunik Krüdeneri omad, mõis oli viimase revisjoni andmeil 3 5/8 adramaad suur, talumaad umbes 277 taalrimaad (taalrimaa = maa pindala ja kvaliteedi mõõduühik: 1 tündrimaa parima kvaliteediga põllumaa väärtus oli 1 rootsi taaler)
1853 asutati Eesti looduseuurijate selts (ELUS), looduskaitse mõte rahva sekka. looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon (kuni möödunud sajandi 1920 alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon. üheksakümnendateni loodusuurijate selts Selle esimene esimees oli botaanik prof. Fedor LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma
annaabi.ee 
