Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa o...
3. Zeusi kuju Olümpias, 12 m kõrge 4. Rhodose koloss (Heliose kuju) 5. Alexandria tuletorn 6. Helikarnassose mausoleum 7. Artemise temple Efesoses Mesopotaamia kunstis oli olulisel kohal võlv, kuid sambaid Mesopotaamias ei kasutatud. Mega litos - suur kivi tõlkes Tsikuraat - astmik torntempel Steel - kivi, millel on tekst ja oma kujundus, pilt... näiteks piiripostid Mesopotaamias leiutati ratas ja seal olid ka kasutusel silinderpitsatid. Kasutatud kirjandus: Kunstiajaloo õpik ja tekstis viidatud netileheküljed
· Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi kiilkirja 2) maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta Silinderpitsatid ja pitsatkivid need valmistati marmorist ja kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis. Vana-Mesopotaamia arhitektuur · Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linna kindlustused · Leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel Võlvid · Mesopotaamlased õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks,
vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend on veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis olid figuurid ilmekad, kuid füüsiliselt võimatud (egiptuse poos lihtsustatud kujul) Silinderpitsatid olid mõnest kõvemast kivimist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesed. Rullides seda vastu pehmet saviplaati jättis see sinna vastavad figuurid ja stseenid, asendades kunstniku allkirja. Istari värav Istari värav oli Uus-Babüloonia pealinna peavärav, mis sai nime jumalanna Istari järgi. Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega. Väravad olid kaetud reljeefidega, millel oli kujutatud lõvisid,
¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a. eKr (asub Louvre muuseumis) roosast liivakivist Kuningas Gudea istuv figuur u
Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid II Vana-Babüloonia ajastu (1800-1500 eKr) Babülon variseb kokku, keskuseks Assur Sargon II kuningaloss III Assüüria ajastu (1500-605 eKr) Karkemisi lahin Akadi keel rahvusvaheliseks keeleks(aramea) Sargon II loss Horsabadis, loss ehitati ebakorrapäraselt, omapäraks siseõued. Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine
Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning Egiptusesse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võib-olla ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira Eufrati keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid. Kiilkiri tekkis Sumeris u 33003200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis.
Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse Keel sarnaned soome-ugri keeltega Akadlased tulid Araabia poolsaarelt Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks Akadlaste suurim linnriik oli Babylon Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule Praegu on see liiva alla mattunud Mesopotaamias oli kaks suurriiki:
· Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt · Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks · Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
· Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt · Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks · Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami
annaabi.ee 
