Tabel 2 Joonis 2. Joonis 3 Pinnakonaruste Soovitatav pinna- Töötlemisviis vahemik, Ra, µm karedus, Ra, µm Pikitreimine - kooriv 25...100 - puhastöötlemine 1,6...3,2 1,6 Otsatreimine 3,2...12,5 3,2 Mahalõikamine treipingis 25...100 25 Freesimine silinderfreesiga - kooriv 25...50 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Freesimine laupfreesiga - kooriv 6,3...12,5 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Puurimine 6,3...12,5 12,5 Avardamine 3,2...6,3 3,2 Hõõritsemine 1,6...3,2 1,6 Kammlõikamine 0,8...3,2 0,8 Ümarlihvimine - poolpuhastöötlemine 3,2...6,3
või profiilser lõiketera Freesimisel tekitatakse detailile ueed pinnad : Tasapinnalised pinnad (näit. hööveldamine) Profiilsed pinnad (näit. profiili freesimine) Freesimine jaguneb kaheks : Pindfreesimine – lõikeinstrumendiks on noavõllid ja silinderfreesid Avatud lõikamine – rihthöövel, paksushöövel Poolsuletud lõikamine – silinderfreesiga Freesimine Süvafreesimine – lõikeinstrumendiks on otsfreesid, mis teostavad suletud lõikamist . Silinderfreesimisel on Lõikeinstrumendil pöörlev liikumine Detaili sirgjooneline liikumine Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast . Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas
· Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega · Raha · Hooned ja tööruumid · Tööpingid · Määrdeained · Hooldusvahendid · Tööriistad (lõike-, mõõte- ja abitööriistad) · Energia (valgus, elekter) · Nõudlus, turg · Aeg · Joonis (eeskuju, skits, visand) · Materjal 3 ERINEVAD LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID silinderfreesiga sõrmfreesiga FREESIMINE VÄLISPINNA TREIMINE PUURIMINE SISEPINNA TREIMINE LIHVIMINE ümarlihvpingil HÖÖVELDAMINE STOOSIMINE tõukepingil
maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega freesiga freesimisel võib luua niisuguseid tingimusi, et lõikeprotsessi mis tahes momendil on laastu summaarne ristlõikepind konstantne. Silinderfreesiga freesimisel võib kasutada kahte kinemaatilist skeemi. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastassuunalised. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised . Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksimaalväärtuseni , pärifreesimisel maksimaalselt nullini. Seejuures püüab vertikaalne lõikejõu komponent vastufreesimisel toorikut laualt lahti tõmmata.
põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või · vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. 65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja tôukamisel. d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik. e) Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe 70. Kirjeldada joonisel toodud pikiettenihet kasutatavaid teriklõikamise liike? Joon. 4.6. Pikiettenihet kasutavad teriklõikasmise liike. a - tasandi töötlemine silinderfreesiga; b ja c - soone lõikamine ketasfreesiga. a ja b - ettenihkele kaasa freesimine; c - ettenihkele vastu freesimine. 1 - töödeldav toorik; 2 - sirghammas-tega silinderfrees; 3 - sirghammastega ketasfrees. 71. Mis annab parema tulemuse, kas pöörleva tööliikummise andmine toorikule või lõikeriistale, miks? Avade puurimi-sel võib anda pöörleva tööliikumise nii toorikule kui ka riistale. Esimesel juhul suundub puur täpsemini piki töödeldava ava telge
Iga töötlemisviisi iseloomustab otstarbekas pinnakaredus. Näiteks liivvormvalu annab mustmetallist detailile Ra pinnakareduse 50...160 ning värvilisest metallist detailile 25...50. Mehaanilise töötlemisel saavutatav pinnasileduse andmed on antud järgnevas tabelis: Töötlemisviis Ra, µm IT ökonoomne IT saavutatav Hööveldamine 3,2...6,3 12...13 - Freesimine silinderfreesiga 3,2...25 11...14 - Freesimine otsfreesiga 3,2...12,5 11...14 - Treimine pikiettenihkega 4,4...12,5 8...14 5 Puurimine 6,3...12,5 12...14 10 Süvistamine 3,2...25 10...15 8 Sisetreimine 0,4..
annaabi.ee 
