Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium
Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest. Folliikulid on täidetud kilpnäärme kolloidiga. Folliikulite vahel paiknevad epiteelirakud kuuluvad kas folliikulite seinale või moodustavad interfolliikulaarseid saarekesi. Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini,
Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist
Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli. Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ. Kihilise ehitusega kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist
hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga. Enne, kui sissehingatav õhk pääseb kopsudesse, peab teda puhastama, soojendama ja niisutama. See toimub hingamisteedes: ninaõõnes, neelu ninamises osas, kõris, hingetorus ja kopsutorudes. Ninaõõs on ühtlasi ka haistmiselundi asukoht. Kõri kõrvalülesandeks on hääle tekitamine. Hingamisteed jaotatakse kaheks: ülemised hingamisteed ja alumised hingamisteed.
Üleminek seedekanalile iseloomulikuks ühekihiliseks silinderepiteeliks toimub söögitoru ja mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ, ·Kihilise ehitusega -kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). ·Eristatakse kolme kesta: I.Limaskestsisemine (t.intima, t.mucosa) II.Lihaskestkeskmine (t.muscularis, t.media) III.Adventitsiaalkestvälimine (t.adventitia)v.serooskest(t.serosa) Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevad maolohukesed (foveoolid), millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodava HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Maomahla (soolhape, pepsiin, lima) toodetakse ööpäevas 2-3 l. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos
kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) Neurulatsiooni käigus muutuvad spetsiifilised ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks Neurulatsiooni läbivat embrüot kutsutakse neurulaks (ajutorulane) Primaarne neurulatsioon – neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru Algselt moodustub neuroektodermist silinderepiteeliga neuraalplaat (konvergentne ekstensioon) 35 Neuraalplaadi servaalad tihenevad ja moodustuvad neuraalvallid, samas keskmine osa süveneb U-kujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse neuraalvaoks Neuraalvallid ühinevad (rullumise ja voltimise teel) ning tekib suletud silindrilaadne struktuur – neuraaltoru Neuraaltoru eraldub adhesioonimolekulide (E-kadh >N-kadh) toimel pinnaektodermist
annaabi.ee 
