arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse majaga, siis enamasti seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning plokk Fibo3/200 on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad või müürile toetatakse suure sildega talasid jne. tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida. Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga. Vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täis-vuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud 7 koormused (nt
konstruktsioonide valamiseks. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest ,konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste (näit. kuni 10 korruseliste) kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. Eestis juba üle kahe aasta kasutuses olnud TAB-SLABTM süsteem on kombinatsioon APC varrastest ja spetsiaalsest kiudbetoonist , mis võimaldab kuni 10 m sildega monoliitsete vahelagede valamist ilma klassikalise armeeringuta. Nende eribetoonide nagu ka tavaliste kiudbetoonide puhul on väga oluline tellija, ehitaja , projekteerija ja betoonitootja koostöö. Tagamaks lõpptulemuse kõrget kvaliteeti on vajalikud: - õiged algandmed projekteerimiseks - projektis ettenähtud kiumargi ja kiukoguse järgimine - betooni kvaliteedi kontrolli tehases ja objektil. - betooni valujärgne korrektne ja piisav hooldus.
rajada ja need hõlbustavad horisontaalsete kommunikatsioonide paigutamist. Samas võib osutuda vajalikuks põikarmatuuri paigaldamine postipeade ümber et vältida läbisurumist. Põikarmatuuri saab vältida postpeade ümber ehitatavate kapiteelide ja paksenduste abil. Kahes suunas töötavad ribiplaadid sobivad samuti ligikaudu ruudukujulise postivõrgu korral, kuid võimaldavad suuremaid sildeid kui täisplaadid Ühes suunas töötavad ribiplaadid sobivad suure sildega ribiplaadi ja lühema sildega peatalade korral 58. Täisplaatide konstrueerimine, põhinõuded (p9.6) Kehtib ühes ja kahes suunas töötavatele täisplaatidele, kus ava ei ole väiksem viiekordsest plaadi paksusest. Täisplaadi minimaalne paksus on 50 mm. Paindearmatuur- Ette on antud pikitõmbearmatuuri vähim ja suurim ristlõikepindala. Jaotusarmatuur peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pindalast. Armatuuridele on ette nähtud max lubatav vahekaugus mis on kuni 400mm. Tugedel tuleb armatuur ankurdada
=1-(1-2) 0,5=0,143 Leiame ankrupoltide õla survetsooni raskuskeskme suhtes za=d(1-0,5)=580(1-0,5×0,143)=538 mm Ankrupoltide (summarne) sisejõud: FSd=Ma/za-NSd=272,6/0,538-80,4=426,3 kN Kuna tõmbele töötavaid polte on 2 tükki, siis ühele poldile mõjuv tõmbejõud on 427/2=213,5 kN Valin tabelist poldid tugevusklassiga 8.8. Sobivaks osutuvad poldid M30. 6.Otsaseina elementide arvutus. Otsaseina tala kujutab endast kolmeavalist jätkuvtala sildega 10,33m. Mõjuvateks koormusteks on lumekoormus ja omakaal. Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 tala ja sidemed 0,3 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,82 kN/m2 18 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,82x1,2+1,2x1,5=2,78 kN/m2
Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus sillatüüp, mille sildeava on võimalik ehitada üle ühe kilomeetri. Selliseid sildu oli maailmas 20. sajandi lõpuks ligikaudu 20. Rippsilda peetakse oma suurejooneliste mõõtmete ja elegantse väljanägemise tõttu sildade kuningannaks. Esimene rippsild üle 1 km sildega valmis 1931. aastal. Selleks oli George Washingtoni sild New Yorgis (peaava 1067 m). Pikim rippsild Akashi Kaikyo ehitati sama aastatuhande lõpus (1998. aastal) Jaapanis, mille peaava ulatus peaaegu 2 kilomeetrini (1991 m) (Virola 1999). Euroopasse jõudis rippsilla idee Hiinast arvatavasti Varrantiuse jutustuse kaudu 17. sajandi alguses. Infot esimeste Euroopa sildade kohta on vähe. Arvatakse, et esimene sild ehitati Euroopas alles sajand hiljem 1741. aastal üle Teesi jõe
Osad mõisaid võib nimetada osaliselt juugendisse kuuluvaks- eestile omane geomeetriline juugend - Jäneda mõis 1915 Rohkem juugendlik on Otto Wildau Taagepera mõis 1907-12 Iseloomulik: kindluse arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega Oli vaja suure sildega ja kõrgeid ruume, seega oli raudbetoon vajalik. Kasari sild 1904 Eesti esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913 Historitsism, rahvusromantism. 2 suunda : üks kopeeris läänelikke stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti esile tõstev suund (esindajad puitpitsiga hooned). Tekkisid tallinnasse tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa. Mõisad
laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25
Tay silla purunemine Inglismaal 1879 sundis revideerima seniseid tõekspidamisi. Kuulsaim ja suurim Forthi sild Sotimaal L 2528m suurim sildeava 521,5m Quebeci sild Kanadas pikim teraskonsool 548m, jäi viimaseks konsoolsillaks, mille asendasid rippsillad. Hell Gate sild New York 296m, Harbour Sydney (kõige laiem 49m). 10. Raudbetooni areng sillaehituses kuulsamad tegijad ja nende parimad tööd Terasest sai ehitada suurema sildega sildasid, kuid raudbetoon on odavam, lihtsamini hooldatav ja arhitektuurselt nägusam. Esimene 1860 Inglismaal Seedmouthi sild. Üldiselt rajati esimesed 1875-77 R/b leiutaja Monier 1876 16m pikkune 4m laiune sarrusbetoonsild jalakäiatesild. Tõeline meister oli Robert Maillart 34 silda Salginatobeli sild 1930 ava 90m tee laius 3,8m Eugene Freyssinet Plougastelli sild Prantsusmaal 1926-1930 pikkus 888m ava 188m. Sama mees leiutas ka pingebetooni. 11
võetakse (häid proportsioone silmaspidades) h h bf ... . 5 3 o kui on oodata, et ristlõike sein kuulub 4. klassi, valitakse vööde pindala eespool leitud vajalikust pindalast veidi suurem (näit. ~ 10 %). o selliselt määratud ristlõikega talale tehakse kõik vajalikud kontrollid. NÄIDE 8.2 Keevistala ristlõike konstrueerimine Konstrueerida keevitatud lihttala ristlõige. Tala on terasest S355, sildega L = 12,0 m ja koormatud ühtlaselt jaotatud arvutuskoormusega qd = 240 kN/m. 1. Sisejõud q d L2 240 × 12 2 M Ed = = = 4320 kNm; 8 8 q d L 240 × 12 V Ed = = = 1440 kN. 2 2 2. Optimaalne kõrgus Valime ette seina paksuseks tw = 10 mm. Vajalik vastupanumoment M Ed 4320 × 10 6 × 1,0
annaabi.ee 
