toimu. Piibel, vana testament, 2. Moosese raamat. Vesi muutub vereks. Siis Jehoova ütles Moosesele: "Vaarao süda on kalk, ta keeldub rahvast ära laskmast, mine hommikul vaarao juurde, kui ta läheb vee äärde, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks, ja ütle temale: Jehoova, heebralaste jumal, on mind läkidanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves reenuda. Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepigaa, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks! Kalad jües surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!´ Ja Jehoova ütles Moosesele:´Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muuruksid vereks
) kuuldav, palju räägitud, kaugemalt vaatajad, ammu möödunud Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliki kuuluvat süna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku (kuidas?) aegamööda, harutihti, kordamööda, otsekohe, vähevõitu, otsekui, salamahti, sedamaid, kõigepealt, läbisegi, mistõttu, muudkui, eestpoolt, ümberringi, siitsaadik, sinnamaani, alatasa, umbropsu, tasapisi, üksipäini, sedamaid Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi KAS VÕI alati lahku VIII. KAASSÕNADE ÜLDREEGEL Kaassõna (ees v tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku mööda teed, teed mööda, maja ümber, ümber maha, rehe all, jõe ääres, õhtu poole, maad ligi, ukse ees, peale selle Pool, poole, poolt
Nt aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval,ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. 3. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlad kokkukirjutused: 1) kui tekib uus tähendus: aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), 2) kokkukirjutamise tingib vorm: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa).
Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis kuidagi ka jälle sakslastest, vahest ka paavsti saadiku toetusel. Teatavas mõttes oli see kavatsus siitsaadik paavsti asemiku abiga õnnestunud. Kuid lugu lõppes kahjuga, mida pärast ei saadud enam täiesti parandada. Paavsti saksameelse asevalitseja vastutulekul võttis ordu kõik enne Taanile, nüüd paavstile alistuvad maakonnad oma alla ja tõrjus viimaks taanlased ka viimasest seisukohast, Tallinna lossist, a. 1227 välja: taanlased andsid lossi vormiliselt paavstile üle. Eestlased toetasid seda pööret avalikult või vaikides; nendest olid selles loos iseäranis tegevad
funktsioonis), kirjutatakse nad kokku. Nt aegamööda, aegapidi `aeglaselt', alailma, alatasa `alati, ühtelugu', allamäge, avasilmi, eeskätt `esmajoones', eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus
» «Tõtan ja vannun. Sulased, tehke neile tee lahti!» «Siis olen ma sinu,» sosistas Mai Goswini rinnale langedes. » «Mis tembutamine see on?» müistas sepp. «Olgu türuk kül hulluks länud --mina ei luba teda siiski siit äa viia.» Villu tahtis uuesti Goswini kallale kippuda, aga Mai astus nende vahele ja üles kümalt ning uhkelt: «Jäa mind rahule, sepp! Ma võn teha, mis tahan. Tahan ma teda armastada ja sind põata, siis ei ole see sinu asi. Meie teed läevad siitsaadik lahku.» . «Kas sa siis tõsti teda armastad?» karjus sepp. «Jah, armastan. Nü ud mine oma teed ja ara julge enam minu peale mõelda. Ma põgan sind. Kas kuuled? Ma põgan sind . . . Jumalaga, Priidu. Kät sa ei taha anda? Noh, olgu peale. Läme, mu armas rü utel!» Sepa käst kukkus mõ ok maha. Ta jä kui sammas seisma ja vahtis päani silmil, kuidas Goswin Maie oma hobuse selga võtis, sulased oma surnud ja haavatud seltsimeestega niisama
annaabi.ee 
