Ø40,000Ava alumine piirmõõde Ø40,009 Nimimõõde Ø40 5.Istu ulatus Siirdeistu Ø40H7/m6 suurim lõtk : 40,025 – 40,009 = 0,016 mm Siirdeistu Ø40H7/m6 suurim ping : 40,025 – 40,000 = 0,025 mm Siirdeistu Ø40H7/m6 ulatus : 0,016 + 0,025 = 0,041 mm μm Ping / 25 25 41 41 16 16 μm Lõtk / 6.Kokkuvõte Tegemist on väikese pingu ja tähtsusetu lõtkuga liikumatu istuga. Antud siirdeistul on suurim lõtk väiksem, kui suurim ping.
ava piirmõõtmete järgi Ava tolerants, TH = ES - EI TH = 0,033 0,000 = 0,033 kontrollarvutus Võlli tolerants, võlli piirmõõtmete TS = GuS - GlS TS = 18,000 17,979 = 0,021 järgi Võlli tolerants, TS = es - ei TS = 0,000 (-0,021) = 0,021 kontrollarvutus Istu parameetrite arvutuskäik siirdeistu korral on koondatud tabelisse 2.3. Tabel 2.3 Siirdeistu tolerantsitsoonide H8/m7 istu parameetrite arvutus nimimõõdule 18 mm. Parameeter Parameetri arvutus ja lõpptulemus, mm FCmax = GuH - GlS = 18,033 17,979 = 0,054 8. Suurim lõtk mm FImax = GuS - GlH = 18,000 18,000 = 0,000 9. Suurim ping mm
Ts=0.018 Th=0.027 N=12 3.Siirdeistu kasutatakse paigaldamiseks (tiftid plokis/plokikaanes) tuleks ja loksuma ei hakkaks peab olema pingist.
36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38. Mille poolest erineb sama ist ISO avasüsteemis ja võllisüsteemis? H- avasüsteem(suur täht), h- võllisüsteem(väike täht 39. Kuidas sõltub tolerants täpsusest ja mõõtmest?
Kokkuvõte Sele 1.1 Istu läbimõõt 100 mm tolerantsitsoonide H7/n6 skeem Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on +0,035 ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 1.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. Siirdeistu korral on tegu istuga, kus tolerantsitsoonid on teine-teisega kattuvad ja ist võib meile anda teoreetiliselt nii pingu kui lõtku võlli ja ava istamisel. 2.5 Järeldus Koostejoonisele kantakse istu tähis, mis annab infot tehnoloogile, konkreetse töökoha koosteoperatsiooni tööetapil vajaminevate tööriistade-koosterakise komplekteerimisel: +0,035 ( )
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtk ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. Suurim lõtk: 120,035-120,013=0,022mm Vähim lõtk: 120,035-120,035=0mm Suurim ping: 120,035-120,000=0,035mm Vähim ping: 120,035-120,022=0,013mm Siirdeistu ulatus = suurim ping + suurim lõtk Siirdeistus ∅120𝐻7𝑚6 ulatus: 0,035+0,022=0,057mm Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Joonis 2
o. võllhammasrattana. Väikesed terasrattad ( d a 200mm) Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine kujundatakse da>2dv korral siledate või rummuga ketastena. piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. d p Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Moodul: m= = , p - samm, d - läbimõõt, z- hammaste arv Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. z
Nimimõõde on detaili talitlusülesannete põhjal määratud põhimõõde. Tegelik mõõde on mõõtmise tulemus (s.h. viga). Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde. Tegelikult tuleb arvestada tolerantse. 46. Mis on mõõtme piirhälbed? Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. 47. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. 1) Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. 2) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem. 3) Siirdeistu puhul oleneb lõtku või pingu tekkimine detailide tegelikest mõõtmetest. 1) + Ava tolerantsväli Võlli tolerantsväli
materjalid) kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel. III = 2 max = 1 - 3 .või. ekv III = 2 + 4 2 [ ] 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Energeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse: mille piirseisundiks on paksuse teke) - liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga,
Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes
arvestatakse hälbed.
Tegelik mõõde tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde
39. Mis on mõõtme piirhälbed?
Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim
lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine
piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe.
40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).
Ava võllist suurem
Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja
juhikute kujundamiseks.
Ava võllist väiksem
Lõtk : S = Dd
D> d
Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
0 (enam kasutatav täpsusklass, seda ei märgita).0 täpsusklassi laagri tolerants L0= 8 m ning l0= 11m.[11, lk 4]Laagri pöörlev võru peab olema kinnitatud pinguga.Plokiratta konstruktsioonis peab laagri välis võru pöörlevaks komponendiks.Kuna tavaliselt on välisvõru paigal seisev siis on laagri pesa tolerantsi üsna keeruline valida.Minu arvates oleks kõige optimaalsem valida IT5 tolerantsi järk N5 [4, lk 111]mis tekitaks laagri välisvõrule siirdeistu maksimaalse lõtkuga 0,004 mm ning maksimaalse pinguga 0,024 mm. . Paigal seisev võru (sisemine võru) peab olema vabamalt (lõtk või siirde ist). Sellest lähtuvalt tuleb võlli tolerantsiks valida IT5 tolerantsi järg g5 [4, lk114] mis tekitab võlli ja sisevõru vahel maksimaalse lõtku 0.014 mm ja maksimaalse pingu 0.002 mm. 0 Välisvõru Max. Ping
liistusoone sügavus rummus d + t2 = 28 + 3,3 = 31,3 Liistu kõrgus 7h11 0 , 09 [01.2] [01.3] [01.4] 2 03. LIISTLIIDE Sele 0.1 3 05. KOKKUVÕTE Kuna tegemist oli normaalse liitega, siis valisin liistu mõõtmeteks max ja min vahelised mõõtmed. Liist sai JS tolerantsi pandud mis kehtib siirdeistu puhul. Liistu pikkus tuli valida suvvaliselt normide piires. 09. JÄRELDUS Antud meetoi järgi liistude kujutamine on suhteliselt täpne. Puudu võib jääda natukene liistu lõplikust sobivusest antud rummu sisse. (lõtk võib jääda liiga suur ja hakkab materjali ära sööma. Peaks olema täpsem minu arvates 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01
S D D d d a) b) Sele 12.2. Istu tekkimine: a) lõtkist, b) pingist. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem (Sele 12.2). Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga – see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. Skemaatilisel kujutamisel nii ava, kui võlli tolerantsid näidatakse ühepoolsetena. Avasüsteem Nimimõõde võetakse avale ja võllile ühesugune ning see ühtib kas ava vähima Võllisüsteem
kasutatakse ,,open-deck" ehitusega silindriplokkides metallist plokikaanetihendit. Need võimaldavad oma pingsobituse tõttu kasutada madalamat plokikaane poltide eelpingutusjõudu seeläbi vähendades silindri ja plokikaane deformeerumist.[4] K24A3 puhul kasutatakse malmist silindriploki silindrihülsse, mis on paigaldatud kuiva silindrihülsi tehnoloogial. Õhukeseseinaline hülss paigaldatakse siirdeistu või tiheistuga. Võrreldes märgade silindrihülssidega on soojuse ülekandumine mõnevõrra kehvem, kuna jahutusvedelik ei puutu otseselt silindrihülsiga kokku. Foto 1. Open-deck ehitusega silindriplokk Foto 2. Sängiplaat noolega tähistatud [6] Baasmootoril sai mõõdetud silindrite seisundit sisendindikaatoriga täpsusklassiga 0,01 mm. Mõõdeti vertikaalsihis silindrit 0-5 mm, 10 mm, 45-50 mm ja 85-90 mm kõrguselt
Nmax1= 1000pmax1d(C1+C2)/E ja Nmax2= 1000pmax2d(C1+C2)/E. 15 Ist tuleb valida minmaalset ülekandevõimet ja purunematust tagavate pingude alusel. N alusel saab leida lähima pingu standardtolerantsi T0. Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td. Fa d1 Siirdeistu arvutus Ei ole välja kujunenud standardseid eeskirju. Tuleb lähtuda tsentreerimise vajalikkusest ning lõtkude lubatavusest. Võimaldab lihtsalt koostu lahtivõtmist. Võimalik leida tõenäosus saada siirdeistus pingu või lõtku. Lõtku maksimaalväärtus Smax, pingu maksimaalväärtus Nmax, keskmine lõtk istus SM, keskmine
annaabi.ee 
