EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all.
Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0°C ja juulis 16°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe troopiline tuul. Kliima on suhteliselt kõrge niiskustasemega. Suved on soojad ja talved külmad. Vihma sajab aasta läbi. Vegetatsiooniperiood on 6-7 kuud pikk ning lubab kasvatada ühe saagi aastas. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad,
välja tõrjutud. Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuse printsiibil. Kreisivaba linn- Saksamaa Liitvabariigis 3.järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn. Kommunaalne territoriallne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalitsusõiguse järgi kindlad pädevused. Keskkond Saksamaa mullad on viljakad, kliima niiske. Ta asub mandrilise ja merelise kliima siirdealal. Metsaga on kaetud 30% Saksamaa pinnast, millest üle kolmandiku kuulub riigile. Loodeosas on palju nõmmi ja rabasid. Loomastik on suhteliselt vaene. Näiteks karud, ilvesed ja metskassid on seal hävinud. Saksamaa on loodusvaradelt vaene. Seal leidub pruunsütt ja kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Aktuaalne on loodusressursside ammendumise oht. Ranged looduskaitse-eeskirjad on säästnud Saksa looduskeskkonda suurematest katastroofidest ja tööstusjäätmete näol tiksuvatest pommidest
2 igal nivool võib olla kaks elektroni (vastupidise spinniga) Doonorlisandiga legeeritud (n-tüüpi) pooljuhis toatemperatuuril n Ndp , kus Nd on doonorite kontsentratsioon, ja = n = e * n *n e *Nd *n Aktseptoriga legeeritud (p-tüüpi) pooljuhis p Nan , kus Na on aktseptorite kontsentratsioon ja = p = e * p *p e *Na *p 2.2 p-n siire P-n siire on pooljuhis p-juhtivusega ja n-juhtivusega ala vaheline piir (alad on tekitatud erineva legeerimisega). Siirdealal tekib ruumilaeng, mis tekitab sisemise elektrivälja. Vaatleme seda joonise 2.14 näitel. Eraldi võttes (a) on p-tüüpi pooljuhis negatiivselt laetud aktseptorlisandi ioonid ja vabad augud, n-tüüpi pooljuhis aga positiivselt laetud doonorlisandi ioonid ja vabad elektronid. Kui need alad on kontaktis, hakkab toimuma elektronide difusioon n-alalt p-alale, kus nende kontsentratsioon on tunduvalt väiksem, ja vastupidi, aukude difusioon p-alalt n-alale
Pärnu soode ja metsade maa V.Põhja-Eesti veelahkem XIII. Lõuna-Eesti kõrgustik VI.Kõrvevöö 6 2. EESTI MAASTIKE LIIGENDUS siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes.
on osutunud Eesti oludes kõige produktiivsemateks põllumuldadeks. Sellest tulenevalt kuuluvad Kesk-Eesti tasandikud nagu Pandivere kõrgustikki Eesti kõige enam põllustatud maastike hulka. Viljakate kamar-karbonaatmuldadega põllualad hõlmavad sageli mitusada ruutkilomeetrit.Harva näeme moreenipinnasel kasvavaid kuusemetsi, rohumaad taanduvad peamiselt maastikurajooni madalamatele äärealadele. Suuremaid metsi kasvab üksnes Kesk- Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal Kabala ümbruses. 8 VAATAMISVÄÄRSUSED · ENDLA LOODUSKAITSEALA Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate
Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC. Rannikul ja madalikel sajab 550 600 mm, kõrgustikel 700 850 mm aastas. (31 lk 13, 14) Lätis on muldadest kõige rohkem kamar- leet- ja soomuldi, kuid vähem leede- ja viljakamaid kamarkarbonaatmuldi. (31 lk 14) Läti suurim jõgi on Daugava, mille pikkus Venemaal Valdai kõrgustikul asuvaist allikaist suudmeni Liivi lahes ulatub 1000 km
rebast (9656) ja kobrast (6592 isendit). Varasemad populaarsed jahiulukid valge- ja halljänes on arvukuse vähenemise pärast jahisaakides kasinalt esindatud (vastavalt 119 ja 650 isendit). 145. Eesti maastikukulise mitmekesisuse allikad Maastikuline liigestus Eesti on küll väike, kuid siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka
annaabi.ee 
