Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest
inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu. Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused vajadused nagu elavate maailmas. Tähtsal kohal on esivanemate kultus ja ohvriannid, et lahkunu hing oleks rahul. Hiina religioonid rõhutavad rohkem siinpoolsust ja pürgivad ennekõike andma eetilisi nõuandeid heaks eluks. Lähis-Ida religioonides mõjutab surma mõistmist aja tunnetus. Usutakse, et inimesel on ainult üks elu ja surma kaudu ei saada mingit uut võimalust. Surmajärgsel viimsel kohtupäeval inimene kas päästetakse paradiisi ehk taevasse või siis mõistetakse igavestesse piinadesse põrgusse. Judaismis ja islamis sõltub inimese pääsemine ühele või teisele poole tema eluajal sooritatud tegudest
Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa. Totemism tänapäeval totemismi ilmingud on olemas ka tänapäeval. Näiteks rahvuslind, mis on inimeste jaoks tähtis. Ka maskotid on teatud mõttes tootemid. o Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism Antiik-Kreeka ja Rooma usundid. Monoteism Kristlus, Islam · Religiooni universaalsus nähtused, mis esinevad kõikides religioonides. Seletused religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb? o Religioosne seletus üleloomulik maailm on olemas ja see ilmutab end inimestele. See millesse inimesed usuvad, on mingil määral tõele vastav e. see ongi päriselt olemas
Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele
Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39 Kultuuriuniversaalid sotisaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides. Arvatakse, et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne. Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune
Seega tekib vägisi mulje Lutherist kui dualistist, kui ta nii dünaamiliselt kirjeldab ,,kahe jumala" võitlust. Erinevus Lutheri, iraani usundi ja Jungi käsitluse vahel seisab selles, et kui kahe esimese käsitluse järgi moodustab Kuri Jumala kõrval ,,ühe kolmandiku" (zurvanism), siis Jung loob kokkukuuluva kvaterniteedi Isa, poeg, Püha Vaim ning Saatan. Seega moodustab Kuri Jungi õpetuse kohaselt Jumalast ,,ühe neljandiku". Samuti rõhutavad kaks esimest käsitlust kurja ,,siinpoolsust", kuid Jung eitab seda, rääkides metafüüsilises mõttes kurjast ainult ,,sealpoolsuse" kontekstis. Lutheri käsitluse suureks plussiks on kontseptsiooni lihtsus ja sirgjoonelisus, mis teeb selle kuulajaskonnale kergesti mõistetavaks. Samuti võimaldab dünaamiline pilt võitlusest pimeduse ja valguse vahel luua värvika ja meeldejääva narratiivi. Luther püüab mahendada enda dualismi sel moel, et kinnitab kuradi tegutsevat vaid kõikvõimsa Jumala poolt seatud raames
annaabi.ee 
