Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus ides. Peamised usside rühmad · Kidakärssussid · Rõngussid · Paelussid · Harjaslõugsed · Sammalloomad · Lõugsuud · Poolkeelikloomad · Siilussid · Ümarussid · Jõhvussid · Kärssussid · Küüsikloomad · Pärgussid · Lameussid · Keraskärssussid · Konuvaglad Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte Kidakärssussid Kidakärssussid ehk akantotsefaalid on parasiitsete loomade hõimkond. Kidakärssussidele, nagu nimigi ütleb, on iseloomulik kärsa olemasolu. Kärss aitab neil siseneda peremeesorganismi ja seal kinnituda. Kidakärssusse on kirjeldatud umbes 1150 liiki.Paljudel
kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased) kl hiidjalgsed kl odasabalised
Ripsloomad 176 300 Käsnad 3 6 Hüdraloomad 5 8 Karikloomad 3 3 Ripsussid 55 200 Ainupõlvsed 73 40 Kahepõlvsed 110 130 Paelussid 106 130 Ripskõhtsed 6 40 Keriloomad 230 500 Ümarussid 200 500 Jõhvussid 1 5 Siilussid 1 3 Kidakärssussid 14 40 Kärssussid 4 10 Keraskärssussid 1 ? Pisiharjasussid 2 ? Hulkharjasussid 6 ? Väheharjasussid 103 200 Kaanid 19 20 Sammalloomad 7 15 Teod 74 80 Karbid 62 70 Koorikloomad 326 356
Jäsend ehk Vöö Vöö Lihaseline u- Keha + kärss parapood kujuline magu Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida
trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. LOOMADE HÕIMKOND Choanoflagellates (kaelusviburlased) Metazoa(hulkraksed loomad) – porifera(käsnad), placozoa(plaatloomad e naastloomad), Cnidaria (kõrveraksed), Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid) Lophotrochozoa -Entroprocta(kummarloomad) -Priapulida(keraskärssussid) -Platyhelminthes(lameussid) .Ectoprocta(sammalloomad) -Loricifera(rüüloomad) -Mesozoa -Brachiopoda(käsijalgsed) -Onychophora(küüsikloomad) -Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid)
vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss
kiletiivalised. Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna
annaabi.ee 
