jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde.Seeeest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda
materjalist Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa Naiste kampsun Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torutanu Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks Püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp Torutanu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kabimüts Puudub polster Kuklas on kabimütsil lai siidpael
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes ...
Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. EDME BOUCHARDON [edm busar'do(n)] o "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" Näeme kavalalt naeratavat
Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane). IV Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood? mehed: Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal naised: Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja
Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitszaboo. Lehvivad allonzparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti iseloomulikult kõvera kontsaga ja enamasti ilma kannata kingi, et jalg tunduks võimalikult väike. Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile. Kokkuvõte Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk- kunstist, sellel oli lühike kuid hiilgav õitseaeg
19.sajandi keskpaigast hakati üha enam õmblema puuvillasest või tüllist tanusid. Kirikusse minekuks tanu tärgeldati, kuklasse kinnitati värviline lipsu seotud siidlint. Sajandi keskel hakati tanuriideks kasutama ka puuvillast kangast, mille servas õmmeldi kitsas tüllpitsiriba. Talvel välja minnes panid naised tanu peale karusnahkse äärega punase mütsi, talvekübara, jättes tanu pitsi otsmikul ning siidlindid seljal mütsi alt nähtavale.
Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks. Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PEAKATTED kabimüts Teine tanutüüp mida peetakse hilisemaks naise peakatteks on kabimüts
Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane). 4) Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood? Mehed: Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal naised: Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid.
annaabi.ee 
