Tööleht Kristiina Jaagus MT-09A Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Mida nimetatakse siiditeeks? Siiditeeks nimetatakse siidi kaubateed. 2. Kust algas ja kus lõppes siiditee? Sai alguse Hiina vanast pealinnast Xianist ja lõppes Damaskus. 3. Millal rajati siiditee ja kaua seda kasutati? Siiditee rajati 2. saj. e.m.a. ja kasutati kuni 15. sajandini. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kus toodetakse siidi? Siidi toodetakse Hiinas 2. Kes toodavad siidi (kuidas siidi saadakse)? Siidi tootavad siidiussid. Ja saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. 3. Nimetage siidi tootmise etapid. a.i.1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad. a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva ...
TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid Siid kangana Vaibakunst TEKSTIILLIIGID: 1.KANGAD 2.VAIBAD 3. ÕMBLUSTÖÖD 4. TIKANDID 5. PITSID 6
Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Siid Hiina siidi on peetud muistses maailmas imeasjaks. Siiditootmine algas Hiinas juba nooremal kiviajal. Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile. Siidi valmistamine Riietus ja ehted Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning
antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal. Plastilisus annab siiski mõju gooti laadist. Taheti kinkida paavstile (Inn III). Palju meistreid. Lõplikult valmis u 1600. Nimed juures. Veenus vokiga. Euroopas esimene sõlmvaip, mida teatakse. Ilusaid vaipu on leitud ka Norrast. Tsükkel "Kuud" ühes kirikus. Kevad: Mai samast sarjast. Vaipu tehti palju, ka nt lossidele, mitte ainult kirikutele. Siiditootmine, kangaste kudumine levinud. Metallehistöö: suured keskused Moseli orgudes, Reini joa prk-s. Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks. Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181.
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem
ellusuhtumine, kus väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. 10. Nimeta, millised riigid muutusid uusaja alguses Lääne- Euroopas võimsamateks? Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania. 11. Mis toimus aastatel 1492,1498,1507,1519-1522? 1492- Columbus avastas Ameerika 1498- Vasco da Gama jõudis Indiasse 1519-1522- esimene ümbermaailmareis 12. Millised tänapäeval kogu maailmas tuntud leiutised ja oskused on pärit Hiinast? Siiditootmine, siidimaal,portselan,paber,trükikunst,ajaleht,püssirohi. 13. Mille poolest oli India Eurooplastele tuntud? Eurooplased hindasid väga India vürtse. Tunti ka India käsitötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. 14. Miks mindi maadeavastusretkedele? Eurooplasi ahvatlesid idamaade luksuskaubad, mis olid tänu araablaste vahendamisele Euroopas väga kallid ja vähestele kättesaadavad. Keskaja
Põhja pool asuvad Mongoolia stepialad, kus aastatuhandete vältel liikusid paremate karjamaade otsinguil ringi sõjakad rändkarjakasvatajad. Suuremateks jõgedeks on Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse. Põlluharimine sai Hiina suurte jõgede orgudes alguse V-IV at. eKr. ajal (hirss, riis). Hiinlased olid maailmas esimesed, kes hakkasid siidiusside eritisest tootma siidiniiti ja kuduma siidikangast. Siiditootmine oli hiinlaste monopoliks. Riikide kujunemine Hiinas III-II at. vahetusel eKr. hakkasid Huang He piirkonnas kujunema linnriigid. Vanimad kirjalikud säilinud allikad (nn. ennustustahvlid) pärinevad nn. Shangi dünastia ajastust (17-11 saj. eKr.). Peale sõdivate riikide ajastut (5-3. saj. eKr.) väljus võitlusest võitjana Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud riigid. Sellega algas Hiinas keisririigi ajastu. Qini dünastia valitses Hiinat 3. saj. eKr
bürokraadid ja juhid). (Näiteks iidses Hiinas tootsid inimesed juba enne kui Usas asutati Henry Fordi autofirma suurtes kogustes erinevaid tooteid (käsitöö), kuid seda ei saanud teha ainult oma nn tsunfti jõududega. Hiinas olid oskustöölised ja nad suutsid töötada sarnaste meeskondade osana. Oskustööliste meeskondade ülesanded olid reguleeritud ja segmenteeritud. Üksik indiviid töötas osana meeskonnast. (Näiteks sobiks siiditootmine). Samas kui Euroopas elav käsitööline, tegi väikese koguse spetsiifilist käsitööd väikesele osale rahvastikust, siis hiinlasest käsitööline pidi meeskonna osana tootma rohkem käsitööd suurele hulgale rahvastikust.) Tänapäeval on amet seostatav rohkem ka kutsega. Ja kristlikus ajaloolises kultuuris on ta seostatav isikliku hingerahu ja materiaalne rahulolu, mis on laias laastus kandunud ka tänapäeva. Tänapäeval ameti ja kutsenimetused on osaliselt kattuvad.
areng jätkus tavapärast rada mööda. Mongolite ülemvõimu ajal külastas Hiinat üks keskaegse Euroopa kuulsamaid rännumehi Veneetsia kaupmees Marco Polo. Ta õppis ära mongoli keele ning tõusis keisri nõuandjaks. Hiljem pöördus ta tagasi kodumaale, kus ta vangi võeti. Vangis olles jõudis ta kirjutada oma raamatu. Tänapäeval saavad ajaloolased tema raamatust väärtuslikke andmeid Idamaade mineviku kohta. Käsitöö, kunst, leiutised. Hiinas edenes jõudsalt siiditootmine. Siidist tehti rõivaid, purjeid, muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidriidele tikkimine ja siidimaal. Lisaks siidile tõi kuulsust ka portselan ja paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu. 33) India keskajal Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid
annaabi.ee 
