2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust. Peamiselt kasvatati hirssi, kuid tammide ehitamine aitas põlde paremini niisutada ja hakkati üha enam riisi kasvatama. Peale põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu, veiseid ja lambaid. Lisaks veel siidiusside kasvstamine. Siidiusside eristatud niitidest kooti siidiriiet. Seda hinnati igal pool. Tänu siidile tekkis Suur Siiditee. Seda kaudu veeti siidiriiet ja muud kaupa. Sõdadega kais kaasas ka tööriistade ja relvade tugenemine. Neid hakati valmistama rauast. Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks. Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine.
Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riigid Ca 1700 a. eKr. tekkisid Huang He orus mitmed linnad. Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi, tööriistu ja suurepäraselt kaunistatud nõusid. Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud. Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub
Fääri saared, Sotimaa ja Iirimaa. Taanlased asusid ümber Normandia ja Ida-Inglismaa tasandikualadele, seiklesid Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika rannikul. Rootslased purjetasid Balti aladele ja Venemaale. Viikingid olid äärmiselt edevad ning pidasid tähtsaks enese eest hoolitsemist. Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne
Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast kookonite keetmist saab nendelt kerida pehmet pruunikas-halli kiudu. Ühe kookoni kiu kogupikkus on tavaliselt 3000-4000 meetrit, millest 300-400 meetrit keritakse greeziks ehk toorsiidiniidiks. Mitu toorsiidiniiti kokku kedrates saadakse niit, millest saab kududa siidiriiet.[8] On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Metsiku siidi tugevus ja elastsus on tunduvalt väiksemad kui kultuursiididel. [11] Siidist, mis on tuntud omapärase läike ja õrnuse tõttu, toodetakse kõrgkvaliteedilisi rõivaid. Siid on väga kerge ja mõjub nahale rahustavalt, see on soojust reguleeriv, õhku läbilaskev ja kuivab ruttu
Antiikajal toodi kogu siid Hiinast, sest nemad olid ainukesed, kes tundsid siidiusside kasvatamise ja siidiriide valmistamise kunsti. Siidiusside Hiinast väljaviimine oli rangelt keelatud, aga Bütsantsi rännudmehed kavaldasid hiinlased üle ja suutsid siidiussid Bütsantsi tuua. Peamisteks siidiusside kasvatamise kohtadeks muutusid Süüria ja Foiniikia. Selle kõige tõttu avati keiser Justinianuse käsul pealinnas suured siiditöökojad ja see käsitööala kuulutati riigi monopoliks. Siidiriiet müüdi kullakaalus. Bütsantsi siidiriiet peeti kõige kvaliteetsemaks ja nii ostisidki seda kuningad ja vürstid, piiskopid ja teised kõrgvaimulikud nii riietuse tarvis, kui losside ja kirikute kaunistamiseks. Veel levisid laialdasel alal Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Talurahvas ajas läbi külakäsitööliste tehtuga, sest linnakaubad olid liiga kallid. Palju vajalikke asju valmistasid talumehed ise
kuid mitmesuguste töötlustega saadakse erinevaid sametiliike. Samet on madal tiheda püstkarustusega puuvillane, siid, villane või keemilistest kiududest riie, kootakse kas riidena (pealt lahtised või aaskarvad) või trikoona (aaskarvad). Kasutatakse kleitide, seelikute, jakkide ja pükste valmistamiseks. VELUURKANGAS sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2mm kõrguse) karusega pehmet, tihedat, koesameti tüüpi villast, puuvillast või siidiriiet. VELVET Velvet on sameti inglispärane nimetus. Enamasti nimetatakse velvetiks ühevärvilise või trükimustrilisena toodetavat reljeefsete pikitriipudega puuvillkangast. Pikitriibud võivad olla sametiselt lahtilõigatud (velvetsamet) või mitte (ratsavelvet). Velvetriie on hästi vastupidav ning seda kasutatakse sageli teksastiilis pükste, vestide ja jakkide valmistamiseks. LAVADO Lavado on veluurriie, milles on 35% puuvilla ja 65% polüestrit. Pealispind koosneb
annaabi.ee 
