● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka lammutatakse v muudetakse inaktiivseks (väga kiiresti) HORMOONID ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED (sisesekretsiooninäärmed) ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda ➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või
(Железа внутренней секреции). Sisenõre süsteem kontrollib – Arengut ja kasvu – Energia regulatsiooni (säilitamine ja mobiliseerimine) – Homöostaasi (vedelikud, ioonid) 54 – Reproduktsiooni (sugu, rasedus, laktatsioon) – Vastus stressile -Füsioloogiliste vajaduste tunnetamine ja signaali vahendamine sihtrakkudele Sisenõre näärmed sünteesivad ja säilitavad hormoone. Need näärmed omavad füsioloogilisi vajadusi “tunnetavat” ja signaali vahendavat süsteemi, mis reguleerib hormooni biosünteesi, talletamist ja vabastamist tagasiside mehhanismide kaudu sihtrakkudelt. Sisenõre vs närvisüsteem • Põhilised regulatoorsed süsteemid kehas • Integreerivad ärritusi ja vastuseid muutustele sise- ja väliskeskkonnas • Mõlemad on otsustava tähendusega, et koordineerida kõrgelt
enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd
Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd
Negatiivne energiabilanss: energiat kulutatakse rohkem, kui toiduga saadakse. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamusajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem kontrollib Kasvu ja arengut, Energia regulatsiooni, Sisemist homoöstaasi, Reproduktsiooni. Stressi endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele. Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele. Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis. Peptiidhormoonid: Sünteesitakse prehormoonide ja preprohormoonidena. Säilitatakse membraaniga ümbritsetud graanulites. On suhteliselt polaarsed. Neid ei saa manustada oraalselt. Neil on tavaliselt rakumembraani retseptorid. Suuruselt varieeruvad 3 kuni sadade aminohapeteni. Vees lahustuvad. Suurima arvukusega hormoonid
nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakul rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul - Retseptor- Sekundaarsed signaalid - Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine - Metaboolne vastus (Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid.) 29. Hormonoidid Koehormoonid - Ained, mis on sarnased hormoonidele (hormonoidid)
sööma üle 20 toore munavalge). H vitamiin inimesele juuste struktuur, normalane rasusus jms. 17 Hormoonid. Eriomadused: esmased signaalmolekulid, nad on ülikõrge bioaktiivsusega (inimeses 10 astmel -9 ... astmel -12), hormoonidel on lühike eluiga, süntees on väga mitmete kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon, insuliin, glükagoon. Aminohapete teisendid: kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid (adrenaliin, tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid: suguhormoonid,