tegurit: •Moodustamise tase •Kohaletoimetamise tase •Lammutamise ja eemaldamise tase Moodustamise tase: hormoonide süntees ja sekretsioon on kaks kõige enam reguleeritud aspekti endokriinses kontrollis. Sellist kontrolli viiakse läbi positiivse ja negatiivse tagasiside mehhanismide abil. 57 Kohaletoimetamise tase: selle efekti näiteks on verevool sihtorgani või sihtrakkude grupini – suur verevool viib rohkem hormooni kohale kui väike verevool organisse. Lammutamise ja eemaldamise tase: Hormoonid nagu kõik biomolekulid omavad iseloomulikku lammutamise taset, ja neid metaboliseeritakse ja eemaldatakse organimist erinevaid teid mööda. Kiire poolestusajaga hormooni sekretsiooni pidurdamine põhjustab kiiret tsirkuleeriva hormooni taseme langust, aga kui hormooni bioloogiline poolestusaeg on pikk, siis efektiivne kontsentratsioon
vajaliku arvu neuroneid elus:Neuroonipopulatsiooni iinerveerimise käigus kõik neuronid muutuvad apoptitilisteks; sihtkoe rakud toodavad neurotroofilisi faktoreid, mis peatavad apoptoosi;neuronid, mis ei saa neurotroofilist faktori surevad; neutrotroofilised faktorid:limiteeritud määrla, mitte kõikidele. Neuronite elektriline aktiivsus hoiab arenevaid ajuneuroneid elus, elektriline vaikus laseb neil surra. Sünaptogeneesi ajal. Neuritogenees, sihtrakkude innerveerimine. Pärast neuroni sündi kasvavad neuriidid: aksonid, dendriidid.Nad liiguvad läbi kudede. Esimesed - pioneeraksonid, teised kasvavad pioneeride pinnal. Aksonid hargnevad sihtkoe lähedal, moodustavad sihtrakkudega sünapseid.Sünapsid tugevnevad, onsa degenereerub. Aksonite juhtmolekulid: suunavad pioneer-aksonite kasvukoonuseid nende teel sihtrakkudeni. Mõjutavad tsütoskeletti.Kasvukonuses toimub valkude süntees,mRNA transport aksonitesse, kohalik translatsiooniapparat
· Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu.
· Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu.
Glükokortikoidid (kortisool olulisem). Suurendab glükoneogeneesi* maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid (aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) Adrenaliin Noradrenaliin (Dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. *glükoneogenees glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest: kasutatakse piimhapet, aminohappeid, ka glütserooli. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned
Lämmastikubilanss (N- tasakaal): *Lämmastikubilansiks nimetame vahet kindla ajavahemiku vältel (ööpäev) organismi poolt omastatud ja organismist eritunud lämmastiku hulkade vahel*Lämmastikubilanss võib olla - tasakaalus - positiivne negatiivne *N sisaldus valkudes on keskmiselt 16%; seega keskmiselt 6,25 g valkusid sisaldab 1 g Ni Endokriinsüsteem: *Endokriinnäärmed produtseerivad ja eritavad verre hormone, *Veri kannab hormoone organismis kõikjale, *Hormoonid mõjutavad sihtrakkude talitlust retseptorite kaudu Hüpofüüsi eessagara hormoonid:*Glandotroopsed horm(Adrenokortikotroopne hormoon ACTH Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon,
toimet. Üldine sissejuhatus Meie keha hormoonsüsteemi ülesandeks on elundite funktsioonide ja ainevahetuse mõjutamine. See mõjutamine toimub endokriinsetes ehk sisesekretsiooninäärmetes loodavate keemiliste ülekandeainete – hormoonide abil. 50 Sisesekretsiooninäärmetes loodavad hormoonid viiakse kapillaaride kaudu verre ja seejärel rakkudesse, mida nad peavad mõjutama (sihtrakkudesse). Sihtrakkude välispinnal asuvate retseptorite kaudu hormoonid mõjuvad. Seepärast ei avaldu see mõju otsekohe, vaid ilmneb alles mõne aja möödudes. Sihtrakku saab mõjutada vaid see hormoon, millele tema retseptorid on tundlikud. Erinevate rakkude puhul võib sama hormoon mõjuda täiesti erinevalt. Hormoonieritus Sisesekretsiooninäärmete hulka kuuluvad: ajuripats (hüpofüüs), käbinääre (epifüüs e glandula pinealis), kilpnääre (glandula thyroidea),
annaabi.ee 
