bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega eksponeerituse koondkirjeldus eksponeerituse analüüsi kokkuvõe, millele tuginetakse riski kirjeldamisel huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset
Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse. Ohuallikad võib jagada kahte rühma:
hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta ,, järeldatud uskumuste" kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes, 2002) Suur hulk hoiakute uurimusi on keskendunud hoikute muutumisele ehk sellele, kuidas saaksime teisi veenda algsest erinevale seisukohale asuma. Seda liiki uurimused pole suunatud mitte ainult eelarvamuste vähendamisele, vaid kahoiakute muutmise tunnetuslikele aspektidele ja reklaamis kasutatava veenmise tüüpidele. Igasugune reklaamimine on muidugi
Riski allikas on alati mingi kemikaal Ohu allikaks võivad olla mistahes tegurid- soojus, müra, võõrliigid gmo. Ökoloogiline risk on osa kkr-st Ohu põhjused: ained, energia(müra, kiirgus, vibra,), organismid(haigustekitajad gmo, võõrliigid) Kkrh hõlmab õnnetusjuhtumeid ja muid ohte inimese tervisele, loodus kk-le. Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak
pimedust, mis näitab et osad küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja sündmused ei jõua kinnistuda meie teaduvsesse kui neile ei pöörata tähelepanu. Millised on vajalikud tingimused selleks, et ilmneks muutuse pimedus ning milles see seisneb? Võimatus mitte märgata (automaatselt) suuri muutusi nägemisväljas, vajalik kahe pildi vahel halli kaadrit. Milles seisneb tähelepanu silmapilgust ning millised tegurid selle tingivad? Ajavahemikus 200-500 ms pärast esimese sihtobjekti näitamist on teise sihtobjekti teadvustamine häiritud, tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt. Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku rakendumise faasi? - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri. - Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel eelistatakse konteksti põhjal
kõige kiiremini sooritatav see käsuga DDEDIT (järjestikku saab muuta ka mitut tekstirida). 37 On olemas veel üks mugav modifitseerimiskäsk. Käsuga `MATCHPROP (alternatiivse nimetusega `PAINTER) saab ühe objekti omadusi kopeerida teis(t)ele objekti(de)le. Käivita- misel tuleb esmalt valida lähteobjekt, mille omadusi kopeeritakse. Nüüd ilmutatakse viip Select destination object(s) or [Settings]: Sihtobjekti(de) valimise järel toimubki omaduste kopeerimine. Tehes aga valiku Settings (tähe S sisestamise teel), avaneb dialoogaken (vt. joonis 27), mille märkeruutude kaudu saab häälestada, milliseid omadusi kopeerida tuleb. Omadusteks on: värvus, kiht, joonetüüp, joonetüübi mastaa- bitegur, joonekaal, paksus, printimisstiil ning dialoogakna alläärel veel kolm spetsiaalomadust (mõõtmestamisstiil, tekstistiil ja viirutusmuster). Vaikimisi on kõigi nimetatud omaduste ülekand-
kopteri poolt vaadatuna asulast vasakul, paremal, selle ees või taga. Vältige ilmakaarte nimetamist. Paremad on väljendid nagu „orgu sisse“, „mööda jõge allavoolu“, „piki raudteed kuni X-ni“, „Teie poolt vasakul pool tänavat“, „poolel teel X ja Y vahel“ jne. Kui väljakutsekoht asub asulas, andke oma asukohast teada silmapaistvate ehitiste suhtes (1 km kirikust paremal, 2 km enne rongijaama jne). Mainige sihtobjekti: talumaja või ühepereelamu, firma territoorium, spordiväljak, vabaõhuujula, metsalagendik, teraviljapõld jne. Kui kohapeal on kiirabibrigaadi, politseipatrulli või päästeteenistuse auto, on väga hea meetod teha väljakutsekoht kopterile nähtavaks siniste vilkurite kasutamise abil. Kontrollige, kas kopteri meeskonnal on võimalik teie sõidukit õhust märgata. Selleks on
annaabi.ee 
