stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt`` ,,Eesti matus`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Teatriparadiis`` ,,Sürrealistid`` ,,Voldemar` Mõned tema stsenaariumid: ,,Setu vurle küüsis`´ ,,Keegi veel´´ ,,Tom ja Fluffy´´ ,,Libarebased ja kooljad´´ ,,Saamueli Internet´´
arvele..." Hüpassaares koormasid Saart muudki mured. Karjalaut oli lagunenud, tuli uus ehitada, kohendada tuli ka teisi hooneid. Ühest kirjast loeme: "Rahapuudus on hirmus suur, seepärast oleksin päris õnnelik kui juba sügiseseks hooajaks neist [lauludest] midagi võiks ilmuda (muidugi trükis)- aitaks ikka jälle seda neetud majanduslikku kriisi lahendada." Saar sai nüüd pidevalt tööstipendiumi Kultuurkapitali Helikunsti 13 Sihtkapitalilt. Põllutööd ta ise ei teinud, selle eest pidi helilooja Saar "põllumees" Saart teisiti abistama. Äsja nimetatud kapitali kirjastusel ilmus nüüd Saare soololaule ja mõningaid klaveripalu rohkem kui varasemalt. Vaevalt toimus nüüd Eestis koorikontserte ja laulupäevi, mille kavas poleks olnud Saare laule. Saar üllatas ka lauluvõistlustel. 1929. a. toimunud võistlusele saadeti näiteks 96 laulu. Neist kaks auhinnati ja kolm tunnistati nimetamisväärseiks
- Piirkonna vabaühenduste ja ettevõtjatega. 2.1.3 Rahastamine Näituse eelarveks kujunes 10048.99 eurot, sh näitusetahvlite valmistamine ja trükkimine, originaalmööbli restuareerimine, maalide raamimine, kuraatotitasu, näituse valgustuse rentimine, avasündmuse korraldamine ja töötubade läbiviimine. Kulude katmiseks taotleti ja saadi toetust Eesti Kultuurkapitalilt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud. Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 2.1.4 Näituse eksponaadid Enamus esemelistest eksponaatidest, seal hulgas ajastukohane erialakirjandus, maalid, skulptuurid, töövahendid, tekstiilid ja mööbel, saadi Anu Kotli isikilikust arhiivist ja tema kodust kasutusel olevatest esemete seast.
Automaatselt sai järgmiseks hooajaks I klassi II klassi (ehk ringkonnaklassi) võitjaks tulnud selts. Järgmine 1927. aasta on praeguselt kõrguselt vaadatuna taas ajalooline aasta Eesti korvpallis, peeti 1. Eesti esivõistlused naistele. Neiud olid pidanud juba üksikuid kohtumisi ka 1920-ndate aastate algul, kuid 1925. aastast alates hakkasid ka naised-neiud nõudma ametlikke võistlusi. Esimest korda sai EKL ka toetust selleks ajaks juba ellu kutsutud Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitalilt 25000.- eesti marka (EMK). See muidugi parandas Liidu majanduslikku seisu ja esivõistlusi vähemalt I klassis sai Liit korraldada oma rahakoti peal. 6 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis Kui 1920-ndate aastate algul ja ka veel esimestel esivõistlustel seltsidel ei olnud selgelt määratletud treener-juhendajat (sisuliselt asendas teda võistkonna vanem ehk kapten, kes
Seda kirjutan ma just meie kehvade kirjastamise olude arvele..." Hüpassaares koormasid Saart muudki mured. Karjalaut oli lagunenud, tuli uus ehitada, kohendada tuli ka teisi hooneid. Ühest kirjast loeme: "Rahapuudus on hirmus suur, seepärast oleksin päris õnnelik kui juba sügiseseks hooajaks neist [lauludest] midagi võiks ilmuda (muidugi trükis)- aitaks ikka jälle seda neetud majanduslikku kriisi lahendada." Saar sai nüüd pidevalt tööstipendiumi Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitalilt. Põllutööd ta ise ei teinud, selle eest pidi helilooja Saar "põllumees" Saart teisiti abistama. Äsja nimetatud kapitali kirjastusel ilmus nüüd Saare soololaule ja mõningaid klaveripalu rohkem kui varasemalt. Vaevalt toimus nüüd Eestis koorikontserte ja laulupäevi, mille kavas poleks olnud Saare laule. Saar üllatas ka lauluvõistlustel. 1929. a. toimunud võistlusele saadeti näiteks 96 laulu. Neist kaks auhinnati ja kolm tunnistati nimetamisväärseiks. Kõik
(Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab 13 seda puhtalt äriliseks ettevõtmiseks. Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005:
annaabi.ee 
