suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus. On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab
rohkem pimedas, tekitades kujtluspilte, et see kõik võib juhtuda meiega. Hirm metsas kõndida ning kartus metsloomade ees on tegelikult enamasti ülepaisutatud, eks selline foobia on tekkinud tegelikult ajaloost, kus nälja ajal tõesti hundid ründasid inimesi, et end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end uimase ja näljasena tunneb. Üldjuhul ei tule nad meid ründama, ainult siis kui sihiliselt tahame vigastada mõnda beebilooma või segame rahu tungides nende territooriumile, pigem kardavad nemad meid. Aga enamiku loomade elutegevus elavneb just öösel ning meie nägemisvõime väheneb, siis selle tulemusena võivad meie teed ristuda. Kuna metsloomad on meist jõulisemalt üle, tunneme loomulikku hirmu, et ei suuda end kaitsta. Tihti kuuleme pööningult kostvaid samme, kuigi teame, et kedagi pole kodus või asjade ilmumist ja kadumist meile kummalisel ning võõral moel
Sagedus on üks herts (1 Hz), kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis, 1 Hz= 1/1s Sagedust arvutatakse: võnkesagedus= 1/võnkeperiood ehk f= 1/T Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas. Laineid on kahte liiki: ristlained ja pikilained. Ristlaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Laine kirjeldamisel kasutatakse füüsikalisi suurusi: Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Lainepikkuse mõõtühik on üks meeter (1m) Lainepikkuse tähis on (kr väikrtäht lambda). Laine kiirus on laine mingi punkti, näiteks laineharja levimise kiirus. Heliks nimetatakse keskonnas levivat võnkumist, mida organismid tajuvad.
Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Ühik: m, tähis: lambada λ . Laine levimiskiirus: v=s/t või v= π /t. Laine kiiruseks nim laine mingit punkti, nt laineharja levimise kiirust. Ristlaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad heliallikad e võnkuvad kehad. Heli on keskkonnas leviv võnkumine, mida organismid tajuvad. Õhus levib heli pikilainena. Stetoskoobid on arstidel kaelas. Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt. Heli kiirus õhus on u 330 m/s. Helihargi sagedus on 440Hz ehk 1 oktavi la. Heli tugevus sõltub võnkeamplituudist, mida suurem amplituud, seda kõvem heli. Me kuuleme helisid 16-20 000Hz. Nendest alumised helid on infrahelid, kõrgemad ultrahelid, nende piires kuuldavad helid
atmosfäärist juurde saab. 1.3. Õhutemperatuur Eestis on 20. sajandil globaalse kliimasoojenemise tõttu aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud. 186699 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 ºC võrra. Põhiliselt on soojenenud talv ja kevad. Läänemeri on peamine õhutemperatuuri Eesti-siseste erinevuste kujundaja. Sügisel ja talvel hoiab see rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad siis põhjalõuna-sihiliselt selliselt, et läänes on soojem ja idas külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida-Eestis vahemikus 6 kuni 7 ºC, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see 2 kuni 4 ºC. Rannikul on külmim kuu veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on kuni ühe kraadi võrra madalam kui jaanuaris. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad ülejäänud Eestiga võrreldes jahedamaks. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus
Tähtis märkus: see kehtib ainult juhul, kui jäigale kinnitusvardale mõjub ainult 2 jõudu, s.t. kui ei arvestata ei selle raskusjõudu (kinnitusvarras peab olema kaalutu), ega mingit muud lisajõudu ei tohi samuti olla. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 27 Seega on juhtumil joonisel 4.8 vaja joonistada reaktsioonjõu FB kerge varda BD sihiliselt. Aga kummale poole seejuures sellel sihil suunata jõu FB ? Vastus: jõu FB täpne suund nimetatud sihil oleneb kõikidest vardale AB mõjuvatest aktiivsetest jõududest. See suund võib olla nii ühele kui ka teisele poole, kõik oleneb mõjuvatest jõududest. Näiteks sellisel juhtumil: F1 F2 FB A
annaabi.ee 
