Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli teosed:
Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a
Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77).Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis.Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast . SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt " Maarja kroonimine " ja " Trooniv madonna "
Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid iseloomustab Botticellile suurt kuulsust toonud imetlusväärne graatsia. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis. Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt "Maarja kroonimine" ja "Trooniv madonna". Botticelli armastas väga ümarformaati
1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient. Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480. aastate loomingust kuuluvad ta tippteoste hulka maalid ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv madonna".
Bolsena imet kujutavad ka kiriku Capella del Corporale kabelis asuvad Ugoline di Prete Ilario freskod. Kiriku arhitektiks on nimetatud Arnolfo di Cambiot, aga tänapäeval, usutakse, et ehitustöid juhtis munk Bevignate Perugiast. Kiriku välisilmet kujundab valgete (travertiinist) ja roheliste (basaldist) kihtide vaheldumine. Kiriku fassaadi kaunistavad Lorenzo maitani 14. sajandist pärit skulptuurid. Kiriku sees on Fra Angelico freskod ja Luca Signorelli teos "Viimne kohtupäev" 14491451. Santa Maria del Fiore on Firenzes asuv toomkirik Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab tõenäoliselt Firenze sümbolile, liiliale või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas
SLAIDID Vespucci - maod kaela ümber Põhja-Umbrialased 20. Pierro della Francesca - 1416-1492, jõuline, asjalik, hea perspektiiv, üks tähtsamaid vararenessansi teoreetikuid, inetud tädid, plastilised figuurid, õhu- ja värviperspektiiv. SLAIDID Halastuse madonna 5 Seeba kuninganna Urbino hertsog ja hertsoginna Madonna (jeesus-lapsel korall kaelas, taustal põline põhjamaa mees) Kristuse ristimine 21. Luca Signorelli - 1440-1523, lendlevad inimesed, plastiline vorm, lillad ja rohelised tagumikud, kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus, malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised, naised 7 kilo maha.. SLAIDID Võtmete andmine Peetrusele 23
Ta pani aluse kolmandale stillile, mida kutsutakse moodsaks. Tegelaskujud elasid ja hingasid ta maalil. Kunstiga lootis ta avada Rooma väravad endale, ent vastutasuks sai ta algul ainult tõrjumist ja ignoreerimist. Ta pidas humanistide vastu võitlust, kuna need põlgasid teda tema hariduse olematuse tõttu. Lorenzo di Medici ei mõistnud tema kunsti ning ühes teiste kunstnikega, nagu Botticelli, Perugino, Ghirlandio, Pinturicchio, Piero Cosimo, Rosselli ja Signorelli, teda Rooma ei saatnud. Aastal 1482, kui Leonardo oli kuusteist aastat Firenzes elanud, lahkus ta sellest linnast. Enne seda alustas ta "Püha Hieronymuse" (1480, Vatikani Pinakoteek, Rooma) maalimist. Ta ei lõpetanudki seda. Stiililt meenutab see "Kuningate kummardamist". On üksainuke saladuslik figuur, alandlik, kõhn ja vaevu elus. Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab. Pilt oli rebitud kolmeks tükiks.
annaabi.ee 
