põhjapoolsemates maades eristatakse rohkem värve. Hjelmslev toob välja kolm meetodit keele analüüsimiseks: - signifikatiivsed opositsioonid - distributiivne analüüs - kommutatsioonid Erinevate meetodite kaudu analüüsides saame suhteliselt samu tulemusi, kuna materjal on identne. Kommutatsioon lähtub signifikatiivsetest opositsioonidest ja töötab kahes suunas sellele vastupidiselt ehk mis mida tähistab ja mida tähistab mis. Signifikatiivse meetodi ja distributiivse analüüsi meetodeid on keerulisem võrrelda. Mõlemad võimaldavad eristada samu asju, kuid viimane lubab lisaelemente, kuna ei analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga.
põhjapoolsemates maades eristatakse rohkem värve. Hjelmslev toob välja kolm meetodit keele analüüsimiseks: - signifikatiivsed opositsioonid - distributiivne analüüs - kommutatsioonid Erinevate meetodite kaudu analüüsides saame suhteliselt samu tulemusi, kuna materjal on identne. Kommutatsioon lähtub signifikatiivsetest opositsioonidest ja töötab kahes suunas sellele vastupidiselt ehk mis mida tähistab ja mida tähistab mis. Signifikatiivse meetodi ja distributiivse analüüsi meetodeid on keerulisem võrrelda. Mõlemad võimaldavad eristada samu asju, kuid viimane lubab lisaelemente, kuna ei analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga.
Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab, vastab signifikatiivsele konstruktsioonile. Signifikatsioon on sõna ja vastava ideaalstruktuuri e. mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Seostub denotaadi ja ekstensionaaliga. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab.
Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. vfärvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab. Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Kõik on kuidagi seotud omavahel. 13. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab
Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab. Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Kõik on kuidagi seotud omavahel. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. On otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab. sõnaraamatu tähendus Konnotatsioon on teisene, kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab
a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet „reaalses maailmas“, millele see viitab, vastab signifikatiivsele konstruktsioonile. Signifikatsioon on sõna ja vastava ideaalstruktuuri e. mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Märgi sisu Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Seostub denotaadi ja ekstensionaaliga. Objekt, aga ei pea tingimata olema materiaalne Denotaat on märgi tähendus. TÄHENDAMINE. Denotaat on idee objektist!!!! Designaat – märgi sisu = SINN! Referent – objekt, signifikaat – tähendus (mis su peas tekib) Denotaat – märk, mille otsene tähendus see on, designaat – see, mida see tähendab, märgi sisu Referent – objekt
annaabi.ee 
