edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid
6. B. bronchiseptica virulentsusfaktorid hemaglutiniin – seondub ripsmetele pertaktiin pilid adenülaat tsüklaas-hemolüsiin – inhibeerib leukotsüütide kemotaksist ja fagotsütoosi. trahhea tsütotoksiin – tapab ripsrakke dermonekrootiline toksiin – kahjustab osteogeneesi, perifeersete veresoonte vasokonstriktsioon (veresoonte ahenemine), lokaliseeritud isheemia ja verejooks osteotoksiin – toksiin osteoblastidele tüüp III sekretsiooni süsteem – häirib rakkude signaliseerimist, indutseerib raku surma. LPS – stimuleerib tsütokiinide vabastamist Moodustab biofilmi – suurendab märgatavalt AB vastu resistentsust 7. P. aeruginosa virulentsusfaktorid pilid – kinnitumine epiteelirakkudele, kudede kolonisatsioon vibur – flagell – kemotaksis, bakteri liikumisorganell LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim. põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni
geneetilise varieeruvuse annab ristsiire. RAKUTSÜKKEL in t e r f a a s m it o o s p ro fa a s m e ta fa a s a n a fa a s t e lo f a a s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s t s ü t o k in e e s 21.Rakkude vaheline signaliseerimine. Rakkude vahelist signaliseerimist on vaja: rakkude jagunemine; rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine; rakkude interaktsioon; rakkude liikumine. Rakk-rakk interaktsioonrakud interakteeruva spetsiifiliselt arenevas, täiskasvanud, terves ja haigestunud organismis kasutades signaalmolekule ja nende spetsiifilisi retseptoreid (signaalmolekulid ehk ligandid). Rakkude diferentseerumine on protsess, mis tagab
olulise protsessi kontrollimisel (proliferation – rakkude jagunemine) 1) rakkude jagunemine 2) rakkude spetsialiseerumine/ diferentseerumine 3) rakkude interaktsioonid (ehk rakk-rakk interaktsioonid) 4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid. Eksisteerib ka organismidevahelisi signaalide ülekannet: 1) Imetaja varased embrüod suhtlevad emaorganismiga emakas 2) Seedetraktis vahetavad bakterid signaale üksteisega ja soole epiteelirakkude ja immuunrakkudega 3) Pärm (haploidses olekus) võib paarituda /paarduda (mating) ja moodustada
külgnevat kanalit. Põhiline erinevus on selles, et teenindussignaale antakse edasi STP seadmete vahel. Sellisel juhul ei pruugi teenindussignaalid jääda vaid ühe sõlme kaugusele põhiandmevoost. Täiendava edastussõlme lisandumine STP seadmete vahele tekitab lisaviite, mis omakorda võib põhjustada kõnede katkestamist ja häireid kanalite töös. Seetõttu ei soovitata SS7 võrkudes sellist signaliseerimist kasutada 26.Teenindussignaalide kanalid Teenindussignaalide kanalid on võrgu SS7 sõlmede vahelised füüsilised ühendused, mis on ette nähtud juhtimissõnumite edastamiseks. Juhtimissõnumite edastamise kanaleid kasutatakse rahvusvahelistel liinidel E1 diskreetsete signaalide DS0 edastamiskiirusega 64 Kb/s (PõhjaAmeerikas liinidel T1 kiirusega 56 Kb/s). Viimased väljatöötlused võimaldavad edastada juhtimissõnumeid kasutades
külgnevat kanalit. Põhiline erinevus on selles, et teenindussignaale antakse edasi STP seadmete vahel. Sellisel juhul ei pruugi teenindussignaalid jääda vaid ühe sõlme kaugusele põhiandmevoost. Täiendava edastussõlme lisandumine STP seadmete vahele tekitab lisaviite, mis omakorda võib põhjustada kõnede katkestamist ja häireid kanalite töös. Seetõttu ei soovitata SS7 võrkudes sellist signaliseerimist kasutada 26.Teenindussignaalide kanalid Teenindussignaalide kanalid on võrgu SS7 sõlmede vahelised füüsilised ühendused, mis on ette nähtud juhtimissõnumite edastamiseks. Juhtimissõnumite edastamise kanaleid kasutatakse rahvusvahelistel liinidel E1 diskreetsete signaalide DS0 edastamiskiirusega 64 Kb/s (PõhjaAmeerikas liinidel T1 kiirusega 56 Kb/s). Viimased väljatöötlused võimaldavad edastada juhtimissõnumeid kasutades
4. Sekundaarsed vahendajad rakusisesed molekulid, mille struktuur muutub pärast mingi kindla aine retseptorile seondumist, kutsuvad esile rea ensümaatilisi protsesse, mille tulemusena realiseerub geeniekspressioon; aktiveerivad spetsiifilisi proteiinkinaase cAMP aktiveerib spetsiifiliselt cAMP sõltuvaid proteiinkinaase, CREB valgud seovad cAMP signaali transkriptsiooniga, hormoon-indutseeritud cAMP taseme tõus ja sellele vastav füsioloogiline vastus on erinev; cGMP vahendab NO signaliseerimist; DAG ja IP3 moodustuvad fosfolipiidide ensümaatilisel modifitseerimisel; IP3 vahendab hormoonide poolt indutseeritud Ca2+ vabanemist ERst. Suurema osa hormoonide efektid vahendatakse efektormolekulideni sekundaarsete vahendajate abil. 5. Ras-valgud (väikesed G-valgud) on GTPaasse aktiivsusega lülitid ja nende tsükkel - toimub üleminek aktiivse ja inaktiivse vormi vahel. 6. G-valk seoselised retseptorid ja nende effektorid - retseptorid on funktsionaalselt
cAMP aktiveerib spetsiifiliselt cAMP sõltuvaid (cAMP-dependent) proteiinkinaase (cAPKs) Fosfolipiidide ensümaatilisel modifitseerimisel moodustuvad erinevad sekundaarsed vahendajad: diatsüülglütserooli (DAG) ja inositooltrifosfaadi (IP3) süntees 34 IP3 vahendab hormoonide poolt indutseeritud Ca2+ cGMP vahendab NO signaliseerimist vabanemist ERist 5. G-valk seoselised retseptorid ja nende effektorid. Suurte G valkude klassifikatsioon · Suurem osa imetajate rakupinnaretseptoritest on G-valguga seotud retseptorid (GPRCd). Sellised retseptorid on funktsionaalselt kompleksis trimeersete GTPaasse aktiivsusega valkudega · Ligandi seondumine retseptoriga aktiveerib G valgu, see omakorda aktiveerib effektorensüümi, mis sünteesib sekundaarse vahendaja
annaabi.ee 
