Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma.
võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: 1.Juhtimisseadmed 2.Signalisatsiooniseadmed 3.Kaitseseadmed 4.Mitmesuguste parameetrite mõõteseadmed B. Kasutatava energia järgi: 1.Elektrilised 2.Hüdraulilised 3.Pneumaatilised 4.Kombineeritud C. Toimiva mõjujõu järgi: 1.Lülitusseadmed 2.Väljalülitusseadmed 3.Ümberlülitusseadmed 5.Ümberjärjestusseadmed D. Laeval kuuluvuse järgi: 1.Laevajõuseadmete automaatikaseadmed 2.Laeva üldsüsteemide automaatikaseadmed 3
· Pidada kõnede kohta arvestust ja võimaldada lisateenuseid Kohaliku keskjaama funktsioonid Kaasaegsete kohalike keskjaamade kommutatsiooniosa koosneb kahest kommutatsioonipunktist: · Keskne grupilüliti · Väiksemate võimalustega lülitusseade abonendiastmes, mis ühendab abonendi grupilülitiga Abonendiaste ja ühendusliinid teiste keskjaamadega ning muud kommuteeritavad seadmed (nagu signalisatsiooniseadmed) on ühendatud keskse grupilülitiga. Ühenduste loomist juhib reaal-ajas töötav protsessor. Kaasaegseid kohalikke keskjaamu iseloomustab nende ülesehitus moodulitena. See võimaldab lihtsalt suurendada jaama mahtu ja panna juurde lisavõimalusi. Kõik jaamad omavad teatud põhifunktsioone, olenemata nende paiknemisest üldises võrgus. Jaama põhifunktsioonid on: · Kommutatsioon grupilüliti tasemel · Tugiaste, kaasa arvatud jaama terminalilülitus (ETC)
..10 kV, võimsusega 5...300 kVAr, faaside arvuga 1 või 3. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 20 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kondensaatoritest koosnevad kondensaatorpatareid ja nende juurde kuuluvad kommutatsiooni- ja kaitseaparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mõõte- ja signalisatsiooniseadmed moodustavad kokku kompleksse kondensaatorseadme. Sõltuvalt võimsusest võidakse need valmistada ühe või mitme kapina, mis nähakse ette töötamiseks elektriruumides, tsehhides või vabalt juurdepääsetavates oludes. Sünkroonmootorid on kas 380V või 6kV. Sünkroonkompensaatorid ja türistorkompensaatoreid nimivõimsusega üle 10MW kasutatakse tööstuse elektrivarustuses harva.
ka hästi seisupiduriks. Ketaspiduri töötamine. Piduriketas pöörleb koos rattarummuga. Tema ühte kohta ümbritseb hargina sadul, mille sees on töösilindrid ja kolvid. Viimased ulatuvad vastu lamedaid klotse, mille kettapoolsel küljel paikneb hõõrdkate. Kui pidurivedelik surub kolbe, siis pigistatakse ketas klotside vahele kinni. Klotse hoiavad kohal nendest läbi ulatuvad sõrmed. Nii ketas- kui trummelpiduri töösilindrite küljes on õhutusventiilid. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmed. Põhilaterna ehitus. Põhilaterna saab lahutada kaheks; kereks ja optiliseks elemendiks. Optilist elementi saab kallutada, selleks on olemas kaks sedakruvi või spetsiaalne elektriline ajam. Optilise elemendi osad on : · peegeldi · hajuti · lamp · pide. Ehituslikult jagunevad optilised elemendid lahtivõetavateks ja hermeetilisteks. Peegeldi on vajalik valguse koondamiseks, et suurendada valgustugevust. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigaldatakse lamp
Esimesse gruppi kuuluvad snkroongeneraatorid, cos = 0.8. Teise gruppi kuuluvad snkroonkompensaatorid, vimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja prlevad snkroonkompensaatorid. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 220V...10kV, vimsusega 5...300kVAr, faaside arvuga 1 vi 3. Kondensaatorpatareid koosnevad kondensaatoritest, kuhu kuulub veel korrelatsiooni ja kaitse aparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mte ja signalisatsiooniseadmed. Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja tristorkompensaatoreid nimivimsusega le 10MW kasutatakse tstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid.
aeglaselt ning sujuvalt 10…15 min. jooksul. 34 Katla ühendamisel surve all aurumagistraaliga tuleb surved eelnevalt ühtlustada või tagada ühendatavas katlas ülesurve 0,05…0,1 MPa ja seejärel avada auruventiil vastavalt ülaltoodud juhistele. Peale katla ühendamist tarbijatega lülitatakse sisse kõik katla automaat- ja kaugjuhtimissüsteemid, kaitse- ning signalisatsiooniseadmed kõigi juhtorganite automaatjuhtimise režiimi viimise teel. Reguleeritavad parameetrid seadista-takse ettenähtud väärtustele ja kontrollitakse regulaatorite tööd parameetrite hoidmisel lubatud piirides. XI – 2 Töötava katelseadme teenindamine. Katla ja seda teenindavate mehhanismide ning süsteemide tööd tuleb jälgida kontroll- mõõteriistade näitude, ligipääsetavate kohtade ülevaatuste ning häire- ning hoiatussignalisatsiooni poolt antava info põhjal
süsteemidest, mis on vajalikud lendude ja lennuvedude tavapäraseks teostamiseks. Õhutranspordi infrastruktuuri kuuluvad: • lennuväljad, maandumisrajad, ruleerimisrajad ja perroonid • lennujaamad • aeronavigatsiooni-, side ja signalisatsiooniseadmed • lennukite hooldus- ja remondiangaarid • tehniliste teenistuste hooned, rajatised ja laod. Lennujaamad koos maandumis- ja ruleerimisradade, perroonide, angaaride, kütusetanklate, reisija- ja kaubaterminalide ning muude rajatistega on suhteliselt kallid logistilise teenindamise
annaabi.ee 
