Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"signaalraketid" - 9 õppematerjali

Kaltsium
20
pptx

Kaltsium

 Robert Bunsen 1855 Isotoobid  6 stabiilset isotoopi  40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca  18 ebastabiilset Kus leidub?  Looduses ainult CaCO3 Kasutamine  Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel.  Sulamite tootmisel  Ehituses  Juustu tootmisel Ühendid  2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509  Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi  CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid  Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat  Inimese kehakaalust kuni 2%  Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks  Päevas 600-1400 mg  Puuduse korral luuhõrenemine  Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus  https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875  http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium  https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html  “Leiutised ja avastused keemias” Hergi Karik

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Magneesium
3
doc

Magneesium

· Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
Magneesium
6
doc

Magneesium

Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Keemia referaat - Magneesium
12
doc

Keemia referaat - Magneesium

korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Näiteks signaalraketid, valuveljed ja lennukidetailid. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumiühendeid kasutatakse ka ehitusmaterjalidena näiteks dolomiiti või nende näiteks telliste, magnesiaaltsemendi valmistamise lähteainena. Näiteks tulekindlad tellised. Meditsiinis Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

· Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Alumiinium Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Merekool praktika aruanne tüürimeestele
252
doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

Päästeparvesid kasutatakse ainult evakuatsiooni puhul(välja arvatud juhul, kui kasutatakse MOR päästeparve inimese üles tõstmiseks). Päästeparvedesse minnakse läbi suka, mis asub ka kuuendal tekil. Laevas on kokku 28 päästeparve, neist igaüks mahutab 101 inimest, 2 päästeparve, neist üks mahutab 25 inimest ja 1 päästeparv(MOR) mis mahutab 12 inimest. Päästeparves on olemas vajalikud vahendid, et ellu jääda, näiteks on parvedes joogivesi, signaalraketid, suitsusignaal, tamiil konksuga(et inimestele tegevust anda, sest kala nendega üldjuhul ei saa) merehaiguse vastased tabletid, taskulamp, parve paranduskomplekt ja palju muud vajalikku. Päästeparved on 100% alati töövalmis, sest isegi kui laev põhja läheb, siis 4 meetri sügavusel avanevad parved rõhu mõjul. Nad on valmistatud eriti tugevast ja elastsest materjalist. Pakitud parv asub plastmassist ümmarguses konteineris. Parv täitub gaasiga 1 kuni 3 minuti jooksul.

Merendus → Praktika aruanded
80 allalaadimist
Terroristi käsiraamat
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2. KAHURID LK. 33 6.2.1 Harilik torukahur LK. 33 6.2.2 Rakette tulistav kahur LK. 33 7.0. PYROTEHNICA ERRATA LK. 33 7.1. TOSSUPOMMID LK. 34 7.2. VÄRVILISED LEEGID LK. 34 7.3. PISARGAAS LK. 34 7.4. TULEVÄRGID LK. 35 7.4.1 Pauklaengud (kärtsutegijad) LK. 35 7.4.2 Signaalraketid LK. 35 7.4.3 Rooma Küünlad LK. 36 8.0. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU JA EDASISE INFO HANKIMINE LK. 36 9.0. KEMIKAALID, MIDA TASUB LABORATOORIUMITEST VIRUTADA LK. 37 10.0. VAJALIK PÜROKEEMIA LK. 37 2.0. LÕHKEAINETE JA RAKETIKÜTUSTE OSTMINE. Peaaegu igas korraliku suurusega linnas leidub relvakauplus ja apteek. Need ongi kaks sihtpunkti, mida potensiaalne terrorist lõhkeainete hankimiseks peaks külastama. Kõik, mida üks

Keemia → Keemia
193 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

seisukohast, pannes "1" kõige tähtsama eseme numbriks ja "15" kõige vähem tähtsale esemele. Tikutoos Toidukontsentraat 15 meetri pikkune nailonköis Siidist langevari Päikeseenergial töötav küttekeha Kaks 45kaliibrilist püstolit Karp piimapulbrit Kaks 45liitrist hapnikuballooni Tähekaart Kuu tähtkujudega Päästepaat koos CO2 ballooniga Magnetkompass 20 liitrit vett Signaalraketid Esmaabi komplekt Päikesejõul töötav lühilaineraadiosaatja Merlecons ja Ko OÜ 126 KUU Grupi tööleht Teie grupi eesmärgiks on saavutada otsustamisel konsensus. See tähendab, et iga 15 eseme tähtsuse järjekorranumbri kirjutamisel tabelisse, peab iga grupiliige sellega eelnevalt nõus olema. Konsensust ei ole kerge saavutada. Seetõttu ei ole

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil. b. Varustus, tööriistad. Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles- ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk, vaat- lusvahendid (binokkel, öövaatlusseade jne). c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine. d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine. e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto- maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne). f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan- deks vajaminevad kogused. g. Meditsiin/evakuatsioon. Kuidas on tagatud? h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel. i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport. 5. JUHTIMINE JA SIDE a. Juhtimine. Enda asukoht erinevates etappides, rühmaülema asukoht, jaoülema asendus. b. Side. Sidepidamise vahendid ja viisid, kutsungid, sagedused, kanalid

Sõjandus → Sõjandus
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun