lagundamise käigus saadud lämmastikaluseid lülitatakse uuesti nukleotiidide sünteesi ehk siis neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sünteesi limiteerivaks aineks, mille juurde aste-astmelt sünteesitakse heterotsükliliste ringide struktuurid. 4. Analüüsige puriinnukleotiidide de novo sünteesi skeemi ja selgitage, a) milline ühend on AMP ja GMP
tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks
oskate, lisapunkt). Peptiidid - nende ehitus ja liigitus (oligo-, polü-). o Koosnevad aminohapetest Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis. o AMINOHAPPED: Ehitusüksus- ensüümid, valgud, hormoonid, energeetililine funkt., eelühendid paljude biomolekulide sünteesil o PEPTIIDID: signaalimolekulid organismis, antibiootikumid, magustajad, ravimid, toksiinid 5. Valkude biokeemia. Ensüümid. Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside derivaatsed proteinogeensed aminohapped ehk L-alfa- amino happe, mille ehituses on üks aatom vahetatud mõne teise aatomile). o Koosnevad aminohappejääkidest ning peptiidsidemetest
on substraatideks nukleiinhapete sünteesil. NTPd on energiakandjad ATP on keskne molekul energia metabolismis; GTP on peamine energiaallikas valgu sünteesis; CTP on oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis; UTP aktiveerib suhkrud polüsahhariidide sünteesis. Nukleotiidide koosseisu kuuluvad Tsükliline nukleotiid lämmastikalused äratundmisühikutena, ise nad metabolismis ei osale. Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Tsüklilised nukleotiidid. Nukleosiidmonofosfaadid, milles fosforhape on estersidemete kaudud seotud riboosi kahe hüdroksüülrühmaga. Raku metabolismi olulised regulaatorid. Nukleosiiddi- ja trifosfaadid. Nukleotiidi fosforüülrühmale võivad fosfoanhüdriidsideme 6
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks
nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos
Omab transmembraanset ja lühikest tsütoplamaatist osa. Membraanne Ig saadakse samadest segmentidest kui antikehad, lisatakse ainult transmembraanne ja lühike tsütoplasmaatiline osa. Koosneb kahest kergest ja kahest raskest ahelast, millel igal ühel on V ja C regioon. Kaks teist molekuli , Igα ja Igβ , moodustavad koos antikeha molekuliga B-raku retseptori kompleksi. Igα ja Igβ on antigeeni mittespetsiifilised signaalimolekulid, mis ulatuvad nii raku sisse kui rakust välja. Nendes mõlemas on järjestused, mida nimetatakse immunoreceptor tyrosine-based activation motifs (ITAM). Tsütosoolis paiknevad sabad viivad signaali raku sisse, kui B-retseptor on seostunud antigeeniga. Igα ja Igβ on seotud omavahel disulfiidsidemetega ja on assotsieerunud raske ahelaga. 31. T-raku retseptori (TCR) geenide komponendid ja rekombinatsiooni-mehhanismid. TCR spetsiifilisuse geneetiline alus.
annaabi.ee 
