ANNA FREUD Pille Korb 11. Klass 2015 LÜHIDALT Anna Freud (3. detsember 1895 Viin –9. oktoober 1982 London) oli Austrias sündinud Briti psühhoanalüütik. Ta oli Sigmundi ja Martha Freudi kuues ja viimane laps. Anna oli Sigmund Freudi lastest ainus, kes ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. KOOLIAEG Kooliõpilasena oli Anna rahutu ja ta ei viitsinud koolis käia, sest seal oli igav. Enda sõnul ei teinud ta seal midagi, luges raamatuid ja kirjutas. Kodus sai ta aga palju teadmisi tänu isa külalistele ja õppis ära heebrea, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keele. 1912
1 2 Scholomo Sigismund (hiljem kutsuti teda lihtsalt Sigmund’iks) Freud. Sigmund sünnib keset oma isa elu kõige rängemat kriisi.Kui Freud oli umbes kolme ja poole aastane, kolis pere Viini. Üks põhjuseid miks pere ära kolis võis olla see, et Freiberg’is oli raske majanduslikult toime tulla. Uues majas oli Sigmund ainus, kellel oli oma tuba. Kõik olid targa vanima poja vastu tähelepanelikud. Nii ei saanud ükski õdedest klaverit mängida, kuna see segas Sigmundi õppimist. Perekond Freud proovis ennast juudi traditsioonidest lahti rebida. Neist said Viinis tüüpilised „assimileerunud3 juudid“. Nad kandsid läänelikke rõivaid, ei pidanud kinni juudi toitumisreeglitest ja tähistasid jõule ja aastavahetust. 1865.aasta sügisel asus Sigmund õppima kohalikku realgümnaasiumi Sperlgassl’is. Ta oli oma klassikaaslastest noorem ja seni oli ta saanud õpetust esiteks isalt ja teiseks ühes erakoolis. Enamasti oli Sigmund oma klassi parim.
sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Biograafia Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias. Ta isa oli villa kaupmees, innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust. Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse
Kui Adler oli väike poiss, siis põdes ta külmetuse tagajärjel raskekujulist kopsupõletikku ja oleks peaaegu surnud. Kirjeldatud kogemus ning noorema venna kaotus lapsepõlves olid ilmselt ka põhjusteks, miks ta täiskasvanueas psühholoogiast huvituma hakkas. Adler küll taastus haigusest, kuid tema tervis ei olnud peale seda enam endine. Mitmed Adleri varasemad meenutused on seotud tema enda ning vanema venna Sigmundi pideva omavahelise rivaalitsemisega, mis tulenes sellest, et Alfred oli nõrga tervisega ja pidevalt haige, kuid vanem vend oli täie tervise juures ning füüsiliselt võimekam. Vendadevaheline rivaalitsemine kestis kuni nende keskealiseks saamiseni ning oli ilmselt aluseks ka Adleri sünnijärjekorra teooria tekkimisele. (Gregory J. Feis,2012) Akadeemilise hariduse omandas Adler Viini Ülikoolis, kus ta õppis arstiks. Peale ülikooli lõpetamist 1895
*kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist * Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego.
Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaalne jõud (arengu seisukohalt). Peab inimest ühiskonna produktiks. ID-ego-superego süsteemist on tema jaoks kõige olulisem ego. Tema psühhosotsiaalset teooriat võiks "mõneti" nimetada ka ego-analüütiliseks teooriaks. Ütleb, et inimene on oma olemuselt ratsionaalne. Et mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud, seega jätab "id"-i eemale
annaabi.ee 
