Hestia vandus Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Vandele truuksjäämist kinnitab igasuguste paljastavate lugude puudumine tema kohta, mis pole üllatav, sest ta ei lahkunud kunagi oma kodust. Lükates tagasi kõik liginemiskatsed , säilitas Hestia jumalate kodus Olümposel rahu. Ares oli sõjajumal. Aresel polnud abikaasat ja arvatavasti seetõttu ta sattuski pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis,
ähmaselt mäletavad. 4 Räägitakse, et Chaos eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma pimedus) ja Gaia (Maa). Gaia ühtimisest oma poja Uranosega (Taevas) tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond. Järgnevas kosmiliste jõudude heitluses titaanide ja nende isa Uranose vahel haarasid titaanid võimu ning sigitasid järgmise jumalate põlvkonna- Olümplased. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 6) 5 3. Zeusist lähemalt Zeus on üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt
ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H. Carr usub, et Stalinit oli vaja sest ta oli üks ajalo tõukejõude, mille sigitasid bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud, pidanuks seda tegema keegi teine. Selles mõttes oli Stalin revolutsioonilise poliitika täideviija. Kuid ta oli ka vastuoluline inimene: tohutute vägitegudega kaasnes ülim julmus. Carri sõnul oli ta vabastaja ja türann. Selle mõtteviisi peavastane on Ulam, kes eelistab rohkem rõhutada Stalini vigu ja leiab, et Venemaa käsi oleks temata käinud hoopis paremini
keha seitset talumaad ning karje oli vali nagu terve sõjaväe oma. 5. Amatsoonide isa 6. pojad kurjategijatest kuningad 7. Ateenlaste sõnul nende veritasu algataja 8. Traaklaste jaoks kõrgeimaid jumalaid 9. Tema kui tugevaim ning Aphrodite kui kauneim jumal(-anna) sigitasid Harmonia kooskõla ii. Hephaistos 1. Tulejumal (appi!!!) a. Sündis lombakana ning Hera heitis ta Olümposelt merre, ent Okeanose tütred Eurynome ning Thetis päästsid ta ning kasvatasid ta mingis grotis üles. b. Kättemaksu eesmärgil saatis Herale trooni nähtamatute
Kutsa lubab ka hiljem kui aeg paras isale rääkida mis juhtus. PEATÜKK SEITSETEIST Juula hakkas vaikselt surema, kuid see venis pikkaks ja tal olid elu ja surma vahel kõikumise perioodid päris pikkad. Kui ta tundis, et lõpp hakkab tulema siis soovis ta oma puusärki näha nii et see seda ilusat ehitama hakkas. Sai kenasti lihvitud siledaks too ja täidetud pehma samblaga nagu too lagendil kus Juula koos Jürkaga oma teise karu tapsid ja kunagi kaksikuid sigitasid. Peale surma tuleb laiemalt loose pesamuna Riia. Riia panetähele kuidas isa kui surnud ema veel toas oli alusa ei julegndu norsata magades kuid tegelikkuses oli Jürka mitte tahtnud arsti kallitel pulbritel mitte raisku minna ja mõtles, et mis surnule hea see ka ei peaks elusale liiga tegema. Riial oli üldiselt olnud kõle suhe isaga keda ta eelistas kutsuda Jürkaks ehki ema seda keelas, ta vaid rääkis tollega kui teda noomiti ja ta arvamus isast oli nagu keegi võõras töömees
Semiidid võtsid sumerite jumalad üle ning sulatasid need ühte omaenda jumalatega. See ilmneb muuhulgas ka asjaolus, et samal jumalal on enamasti nii sumeri kui ka semiidi nimi. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad pea eranditult antropomorfsed (kreeka keeles inimese kujulised). Neid kujutati suure perekonnana, kes elas muretut suursugustele inimestele omast elu. Miski inimlik polnud võõras jumalatelegi. Nad sõid, jõid, magasid, armastasid teineteist, sigitasid järglasi, tülitsesid ja petsid üksteist ning leppisid seejärel. Inimestest eristas neid surematus ja üliinimlik võimsus. Inimesed olid surelike ja väetitena jumalate kõrval kaitsetud ja tühised. Mesopotaamia panteoni tipus seisid kolm suurt meesjumalat. Taevajumal Anu (sumerite An) oli jumalate isa. Temast peeti küll väga lugu, kuid müütides ta suuremat osa ei mänginud. Tuule, tormi, vihma ja piksejumal, Anu poeg Enlil (semiitide Bel), oli jumalate kuningas
Kogu klass ei teadnud seda tähtsat asja. ,,Mina ka ei tea," ütles õpetaja nukralt. ,,Ei tea, ei mäleta, vana pea ei hoia enam kinni. Aga küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat ära saab, nii oma viis kuus või veelgi rohkem. Kindlat arvu on ju raske leida, pisut raske jah, armsad lapsed. Ma mõtlen nimelt aega, kus tuli esimene inimene, see Aadam. Mitte vana Aadam, vaid lihtsalt Aadam, see Kaini ja Aabeli isa, esimese mõrtsuka isa. Esimene inimene ja esimene naine, ja kohe sigitasid ja sünnitasid nad kahekesi mõrtsuka. Oleksid võinud pisutki kannatada, aga ei, muud kui mõrtsuka. Aadam ise ei tapnud, aga sigitas poja, see tappis. Poeg tappis! See sünnib ka meiepäevil nõnda, et isa ei tapa, ajab muidu läbi, aga poeg ei aja... Nii siis: sest saadik, kus tuli ilma esimene inimene, on kerge maailma päevi lugeda, sest maailma päevad käivad ühes inimese päevadega, ja kui inimene loeb oma päevi, siis loeb ta ka maailma päevi