Meeste ja naiste suremuse erinevuse on suurim vanuses, kus suguline valik on tugevam. Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel. Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents. Ultraliberaalne majanduskeskkond suurendab sugulise valiku intensiivsust. Elukäikude evolutsiooni teooria seletab, miks ja kuidas sigimiskäitumise optimeerimise reeglid on evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb. Tasuvusanalüüs kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui aga tulevik on tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad. Tuleviku diskonteerimine väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule.
oksüdeerumisel vabaneb palju energiat Eelised ja + ei sõltu teistest + suudavad elada + energia suunatud puudused organismidest nii palju, ekstreemsetes kasvamisse ja sigimisse, hangivad endale eluks tingimustes kehatemp. hoidmisesse. vajaliku eluta keskkonnast - mitte tõhus - sõltuvad toidust ja - Energia suunatakse energia teistest organismidest süsiniku muutmiseks kasutamine
Eelised ja puudused + sõltuvad teistest +orgaanilised aine organismidest vähem, „põletamisest“ saadud hangivad kõik eluks energia suunatakse vajaliku eluta loodusest. kasvamisse ja sigimisse. -saadud energia -sõltuvad toidust ja suunatakse süsinuku teistest organismidest, muutmiseks, orgaanilise võivad aine tegemiseks Tunnus DISSIMILATSIOON ehk lõhustus ASSIMILATSIOON ehk süntees. reaktsioon
Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse varieeruvus on suurem kui emastel.
HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada. en.t võivad nad (sarnaselt autotroofidega) saada nii keemilistest reaktsioonidest kui ka valgusest. (valgusen. kasutavad siiski väga vähesed heterotroofid.) heterotr. saavad en.t toidus sisalduva org. aine oksüdtasioonil EELIS-- saavad kõik toidust saadud en. suunata kasvamisse ja sigimisse, autotroofid peavad aga osa ent kulutama anorg.se C muutmiseks org. üh.ks valgusen-- bakterid keem.en-- loomad, seened, bakterid ENERGIA VAHENDAJAKS ORGANISMIS ON ATP lk 12 RAKUHINGAMINE -- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesst ühenditesse (nt ATP) ja eraldub CO2 ja H2O e glükoosi lagundamine mitokondris en. tootmine makroergilisd ühendid-- väiksed, aga palju ent sisaldavad orgaanilised ühendid, mis
valgusenergiat oksüdeerumisest Organismid Taimed, vetikad, bakterid Loomad, bakterid, seened, proteistid Eelised Teevad endale ise süüa, Saavad kogu energia st hangivad kõik eluks suunata kasvamisse ja vajaliku eluta loodusest sigimisse Puudused Saadud energia Sõltuvad toidust ja suunatakse C teistest organismidest, puudumiseks org. võivad surra toidu ühenditeks. puudumisel Ekstreemsed tingimused ei ole sobilikud 3. Kuidas on võimalik energiat saada? Päikeselt valgusenergiaga
edasipüüdlikkus) o mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu. o (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid) o soorollid? Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga · Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972) o Naised peavad hoolikalt valima o Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada o Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega Sugupooltevaheline konflikt · Isahool
ebaloogiline, mõttetu ja pime, on ta ka näljane ja riiakas. See tahe on umbes nagu see madu, kes õgib iseenda saba. Surm on selle tahte üks väljendusi. Kuigi meil on väga tugev elutahe, siis minu tahe elada saab teostuda ainult kellegi teise surmaga (taimetoidulised pole ka puutumatud, sest isegi krõpsudes jms on tahe). See tahe avaldub ka loodusjõududes. Elus ja surmas kogeme kõik, kui halb on olla looduse osa oleme haaratud sellesse igavesse lõputusse, õgimisse ja sigimisse. Meie kired ja instinktid ajavad meid mingi rahulduse poole, mida pole kunagi võimalik rahuldada. Arvame, et saadav nauding rahuldab meid, kuid tegelikult on see kätte saadud nauding juba surnud nauding ootame uut ja paremat. Igasugune rahuldus on nagu kerjusele visatud almus, mis aitab täna toime tulla, et venitada oma viletsust homseni (korraks tore, aga homme jälle jama). Kui inimene saab oma kannatusest puhkust, tabab teda järgmine häda igavus
annaabi.ee 
