selgitada välja toetuse või vastuseisu, mida me teistelt võime oodata; anda erinevatele projektis osalejatele ühise nägemuse neist ohtudest ja võimalustest, mis võivad projekti käigus esineda; selgitada välja ohud ja riskid, mida projekti kulgedes tuleb jälgida; tuvastada osalejate peamised väärtused ning poliitilised huvid, mida nad esindavad, olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Sidusgruppide kaasamine Sidusgrupid on kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada. Sidusgrupid peab kaasama probleemi analüüsi ja projekti planeerimisse, sest see aitab keskenduda nende tegelikele vajadustele, vältida vastuseisu, suurendada omanikutunnet ning kindlustada jätkusuutlikkust. Sidusgruppide tuvastamist alustatakse antud probleemiga seotud gruppide,
Peale formaalsete süsteemide on meeskonna toimimiseks vajalikud koosolekud ja kohtumised, kus edastatakse informatsiooni vahetult ja operatiivselt. Meeskonna vahetu suhtlemine aitab tekitada sünergiat. 81 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Väline koordinatsioon Peale sisese koordinatsiooni on projektijuhil vaja koordineerida oma tegevusi projektiväliste organisatsioonide ja isikutega nagu kasusaajad, muud sidusgrupid, teisted projektimeeskonnad jne, kes ei kuulu otseselt projekti meeskonda.. Välise koordinatsiooni eesmärkideks on tagada sidusgruppide kaasamine ja informeeritus vajalikul määral, vältida dubleerimist ja soodustada sünergiat teiste projektide ja tegevustega. Koordineerimisega seotud riskid Koordineerimisest tõusva kasu kõrval tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega, milleks on: lisabürokraatia ja keerukate kommunikatsioonivõrkude loomine liigne koordineerimine infomüra
tulusid) Sidusrühmad osaliselt kattuvad Töötajad, konkurendid, investorid, tarnijad, kliendid, meedia, kohalikud elanikud, investorid ITK planeerimise põhimõtted Selgelt määratletud kommunikatsiooni eesmärgid Planeerimisel hõlmatakse kõiki kommunikatsiooniviise ja sõnumite liike, luues sünergiat (2+2+5) Sihtauditooriumite lai ulatus: erinevad sidusgrupid Kõigi brändikontaktide juhtimine Erinevat liiki kommunikatsioonitegevuste ühtne ja tõhus juhtimine Ühtsel strateegial põhinevad sõnumid (lävivad jooned on innovatiivsus ja kliendi kasutaja kogemus) Kasutatakse erinevat liiki kommunikatsioonikanaleid (massmeedia, personaalsed kanalid jne) „Inside out“ planeerimine Käibe/kasumi eesmärk kulud müügikasumi eesmärk turunduseelarve sihtturg
loomine ja kasutamine · Riskide maandamine · Madalam barjaar ettevottele oluliste votmeisikute, ametnike ning juhtidega kogukonnas · Hea tahte reserv kogukonnas, mis voib kriisiolukordades voi suuremate makromajanduslike muutuste korral kasulik olla · Uhiskonna ja valitsuse poolehoiu voitmine · Innovatsiooni kasv Sidusgrupid... (v huvigrupp) ettevottega seotud uksikisikud voi nende grupid, mis voivad mojutada voi olla ise mojutatud ettevotte strateegiast, saavutamaks organisatsiooni poolt pustitatud eesmarke
(Wakefield, M.A., Loken,B. & Hornik, R. 2010) Lisaks sellele, et kampaaniad võivad mitte toimida, võib sotsiaalkampaaniatel olla planeerimata kõrvalmõjusid või tagajärgi, mis võivad olla hoopiski kahjulikud kas sihtrühmale või neile, kellele kampaania polnud suunatud. On näiteid kampaaniatest, kus näiteks noortele suunatud narkootikumidevastane kampaania hoopis tekitab huvi narkootikumide vastu. Efektiivsuse hindamisest on tavaliselt huvitatud mitmed sidusgrupid – läbiviija ise, rahastajad, partnerid jne. Surve tegevuste õnnestumisele võib olla suur ning hindamisest võib oleneda tegevuse edasine rahastamine. Sellest hoolimata ei peaks hindamise eesmärgiks olema õigustada oma tegevusi, vaid pigem on ausalt õppida, mis toimis ja mis mitte. Hindamise etapi eesmärk peaks olema teada saada: - kui hästi programm/kampaania töötas - mis õnnestus ja mis ei õnnestunud ning miks - kas õnnestus saavutada seatud eesmärke
A., Loken,B. & Hornik, R. 2010) Lisaks sellele, et kampaaniad võivad mitte toimida, võib sotsiaalkampaaniatel olla planeerimata kõrvalmõjusid või tagajärgi, mis võivad olla hoopiski kahjulikud kas sihtrühmale või neile, kellele kampaania polnud suunatud. On näiteid kampaaniatest, kus näiteks noortele suunatud narkootikumidevastane kampaania hoopis tekitab huvi narkootikumide vastu. Efektiivsuse hindamisest on tavaliselt huvitatud mitmed sidusgrupid läbiviija ise, rahastajad, partnerid jne. Surve tegevuste õnnestumisele võib olla suur ning hindamisest võib oleneda tegevuse edasine rahastamine. Sellest hoolimata ei peaks hindamise eesmärgiks olema õigustada oma tegevusi, vaid pigem on ausalt õppida, mis toimis ja mis mitte. Hindamise etapi eesmärk peaks olema teada saada: - kui hästi programm/kampaania töötas - mis õnnestus ja mis ei õnnestunud ning miks - kas õnnestus saavutada seatud eesmärke
annaabi.ee 
