plaatkonveierid on tavaseadmeteks kivimaterjalide purustus-sorteerimis-tehaste vastuvõtu sõlmedes just tänu nende tööpinna suurele kandevõimele 8. Tigukonveierite kasutusaala ja liigitus. Tigukonveiereid kasut kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30m…40m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest, teoniidiga varustatud tiguvõllist, teovõlli tugedest, reduktorist ja sidurist, elektrimootorist, täiteavadest, lossimisavadest, mis suletakse vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega. Tigukonveierid: a) kahe täisseinalise teoniidiga b) kahe latt-teoniidiga vastassuunalise keermega U-kujulise renniga c) täisseinalise teoniidiga ja torurenniga. 9. Võnkeliikumisega konveierite kasutusala ja liigitus. Võnkeliikumisega konveieritega saab materjale transportide horisontaalsuunas ja kaldsuunas nii kaldest üles kui alla. Võnkeliikumisega
𝟐 𝟐 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine 4.8.1. Aeglasekäiguline võll Lähteandmed: Ft = 𝟐𝟓𝟎𝟎, 𝟑 N ≈ 2500 N Fr = 𝟗𝟐𝟕, 𝟕 N ≈ 927 N Fa = 495,07 N ≈ 495 N FOP = 360,4 N ≈ 360 N 𝑭𝒔𝒅 = 𝟏𝟖𝟎𝟕, 𝟏N lK = 76 mm lOP = 69 mm D2 = 167,18 mm Määrame laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas, arvestamata praegu sidurist põhjustatud teadmata suunaga radiaaljõudu Fsd: FAy = FBy = Ft / 2 = 2500 / 2 = 1250 N Määrame laagrite toereaktsioonid horisontaaltasapinnas, arvestada tuleb ka püsiva õlaga D2 / 2 momenti telgjõust Fa: ΣMAz = 0; FBz ∙ lA – Fr ∙ lA / 2 – Fa ∙ D2 / 2 = 0 𝑙 𝐷 𝐹𝑟 ∙ 2𝐴 + 𝐹𝑎 ∙ 22 𝐹𝐵𝑧 = 𝑙𝐴 71 167,18 927 ∙ 2 + 495 ∙
44. Hammassidurite valik põhineb standardi DIN 740-2 metoodikal. Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusreziimides ei tohi ületada lubatavat koormust: 45. 46. ___________________________________________________________________________ ______________________ 47. Plastikust hammasmuhvi töövõime sõltub temperatuurist Plastikust hammasvmuhviga siduri valikul löökidega tööreziimi jaoks: 48. 1. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jäävate ajamikomponentide inertsmomente; 49. 2. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jääva ajamiosa löökkoormusi eraldi; 50. 3. Soovitatakse kasutada siduri tootja poolt pakutavaid simulatsiooniprogramme. 51. Mida tuleb silmas pidada kettsiduri kasutamisel? Nimetada kettsidurite eelised ja puudused. 52. Kettsiduri kasutamisel tuleb arvestada, et 53. 1. Lubatav pöördemoment sõltub pöörlemissagedusest. 54. 2
kohtadesse. 2. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse. 3. Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile. Bensiinimootorsaed Mootorsae ehitus Mootorsae tähtsamad osad Bensiinimootorsaed koosnevad kolmest põhisõlmest: mootorist, jõuülekandest ja saeaparaadist. Bensiinimootorsaagidel kasutatakse kahetaktilisi karburaatormootoreid, mis on paigaldatud sae raamile või keresse. Jõuülekanne koosneb vedavast tähtrattast ja sidurist, mõnel saemargil on ülekandes ka reduktor. Tööseadis on saeplaadil liikuv saekett. Saeketti ja saeplaati kokku nimetatakse saeaparaadiks. Saeaparaadi asemele saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise (puuri, vintsi jm), et kasutada mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. Abisõlmedest olulisemad on: 1. juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3
sirge tasapinnaline äärikutega 93-Millised on tigukonveierite korpused põiklõike kuju järgi? Tigukonveiereid (vt TV lk 15 joon.4.1 ja 4.2) kasutatakse kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega.
puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises. Perioodilist tehnilist hooldust tuleb teha mootorile valmistajatehase juhendi järgi ja soovitavalt selleks tööks ettevalmistatud inimeste poolt spetsialiseeritud töökojas. 3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt