• Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. • Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Satelliitide tüübid • Sidesatelliidid • Televisioonisatelliidid • Navigatsioonisatelliidid • Vaatlussatelliidid • Teadussatelliidid • Luuresatelliidid Päikese uurimine Tähtede uurimine
Fifth level kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus. Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga edastada 30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit.
............................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted.........................................................................................................5 1.3. Satelliidi saatmine orbiidile......................................................................................................5 2. Sidesatelliidid...................................................................................................................................6 3. Televisioonisatelliidid.......................................................................................................................7 4. Navigatsioonisatelliidid....................................................................................................................8 5. Vaatlussatelliidid......................................................
kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism, mis on väga positiivne eriti Euroopa Liidu liikmes riikides, kus ei pea tagama viisat. Kuid kultuuride segunemine minu arvates pole hea märk. Kuna siis kaob rahvuste ja kultuuride omapära, mis võib põhjustada väikeste rahvuste hävimist. Globaalsete kommunikatsioonivõrkude areng tõi tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid, mis lihtsustavad märgatavalt inimestevahelist suhtlemist ning informeeritust. Intereneti vahendusel saab teada erinevat informatsiooni. Mobiiltelefonid võimaldavad suhtlemist nii riigisiseselt kui ka -väliselt. Paraku on globaliseerumise tõttu levinud ja laienenud terrorism. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuste vähenemisele.
vahel Kultuuri globaliseerumise põhjused Parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale Ühtlustavad nähtused nagu läänestumine Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism Kasvanud immigratsioon Rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik Võistlusspordi alade üleilmne levik Globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid Globaalse kultuuri tagajärjed: Väikerahvustel on raske säilitada oma kultuurilisi eripärasid. Suur immigratsioon toob kaasa teiste kultuuride ja religioonide mõjutusi. Mitmed traditsioonid, kombed ja tõekspidamised võivad kaduda. Inglise keele mõjutused väiksematele keeltele. Väiksemad keeled satuvad väljasuremisohtu. Kommertskultuur
paraboolantennide abil. Sellist sidet nimetatakse üleslüliks. Satelliit edastab omakorda informatsiooni oma asukoha, seisukorra, mõõtmistulemuste vms. kohta samale või mõnele teisele maapinnal paiknevale raadiojaamale. Seda nimetatakse allalüliks. Enamikul satelliitidest on pardal transporderinimelised seadeldised. Nende abil võetakse vastu Maalt saadetud signaal, võimendatakse seda ning saadetakse see mõnda teise, kaugel asuvasse raadiojaama. Niiviisi edastavad sidesatelliidid teavet ülisuurte vahemaade taha. (https://beta.wikiversity.org/wiki/Satelliidid) 5 2. Ilmateade kõrgusest Tänu satelliitidele on meie teadmised ilmast ja kliimast märksa avaramad ning seetõttu on ka ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi seavad oma samme miljonid inimesed, alates põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades lennuki- ja laevakaptenitega.
peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite ohutuse.
hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6. Millest koosneb päikesepatarei? Koosneb tervest hulgast üksikutest pooljuhtdioodidest--fotoelementidest., mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. 7. Kus kasutatakse päikesepatareid? Et Päike annab Maale igas sekundis 3.10 10MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15. Footonid. 1 1. Kuidas nimetatakse valguseosakesi ehk valguskvante? Footonid. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.93 2. Kas footonil on seisumass? Ei 3. Millises olekus footon saab eksisteerida
Satelliit edastab omakorda 7 informatsiooni oma asukoha, seisukorra, mõõtmistulemuste vms. kohta samale või mõnele teisele maapinnal paiknevale raadiojaamale. Seda nimetatakse allalüliks. Enamikul satelliitidest on pardal transporderinimelised seadeldised. Nende abil võetakse vastu Maalt saadetud signaal, võimendatakse seda ning saadetakse see mõnda teise, kaugel asuvasse raadiojaama. Niiviisi edastavad sidesatelliidid teavet ülisuurte vahemaade taha. 1.3. Satelliidi saatmine orbiidile Suurem osa satelliite saadetakse orbiidile ühekordselt kasutavate kanderakettide abil. USA kasutab selleks mudeleid Atlas, Delta ja Titan, Venemaal on Proton ja Energija, Hiinal Long March, Jaapanil H1 ja H2 ning Euroopa ArianeSpace`il Ariane. Raketid, mis on väga kallid põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil
kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik SOTSIAALSES ELUS: · globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid · üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid · rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus · väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud 21 Sotsioloogia alused Liina Käär 93
gravitatsioonijõust, tiirlemise trajektooriks saab olla ringjoon või ellips. Tiirlemisel mööda ringorbiiti on perioodi ruut võrdeline tiirlemisraadiuse kuubiga. • Maa mass on 5,97·1024 kg ning kaugus Kuust 3,84·108 m. Arvuta Kuu tiirlemisperiood. • Miks suure autoga suurel kiirusel üle mäekünka või kumera silla sõitmine kõhus õõnsa tunde tekitab? • Miks Kuu Maa poole alati ühe ja sama küljega on? • Sidesatelliidid liiguvad ümber Maa nii, et nende tiirlemisperiood oleks täpselt võrdne Maa pöörlemisperioodiga, vaid siis ei muutu nende asukoht maapinna ja neile suunatud vastuvõtuantennid võib kinnitada liikumatult. Kui suur on selleks sobiva nn geostatsionaarse orbiidi raadius? Maa massiks võtta 6·1024 kg. Võnkumised • Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest me juba õppisime lähemalt tundma. Selleks on ringliikumine. Teiseks suureks grupiks on võnkumine
ISDN ühendusi on kaht liiki: 2B+D ühendus, mille kaudu saab samaaegselt pidada kaks telefonikõnet või telefonikõne ja Internetiühendus, ühesõnaga - kaks asja samaaegselt. 2B+D sobib seetõttu nii erakliendile kui ka väikefirmale. 30B+D ühenduse kaudu saab pidada samaaegselt 30 telefonikõnet või andmesideühendust. Seepärast sobib viimane kodukeskjaamade ühendamiseks. Internetiühendus ja muu andmeside on ISDN baasil tunduvalt kiirem ja kvaliteetsem. Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena (sisuliselt peegeldavad Maa pealt saadetud signaale Maale tagasi). Võimaldab edastada suuri andmemahte pikkade vahemaade taha. Tänapäeval on satelliitside kasutusel põhiliselt ringhäälingus (satelliittelevisioon) ja navigatsioonis. Kuna sagedustel alla 30 MHz on ionosfäär peegeldava toimega, siis satelliitsides tuleb kasutada sagedusi, mis on üle 30 MHz. Satelliitide orbiidid jaotatakse nende kõrguse järgi maapinnast kolme suurde gruppi: