4. Sõnasta ümber kantseliidile iseloomulik. Pööra tähelepanu ka sõnajärjele ja valikule. (10 p) 1. Võrgustiku rahastamine toimub tulemuste põhjal. 2. Rahvusvahelise jalgpalliliidu esindaja kiitis heaks staadioni valgustuse. 3. Kõik hinnad, mida ei ole hinnakirjas, luuakse vastavalt kokkuleppele. 4. Lihtsaim viis seda vätida on lauseid lühendada ja paremaid sidendeid kasutada. 5. Kord aastas kogutakse nimetult klientide tagasiside. 5. Vabatahtlik lisaülesanne. Otsi internetist kolm kantseliiti sisaldavat lauset ja sõnasta need ümber. (6 p) Algne lause Sinu parandustega lause Seega on võimalik täiendav poorisuuruse muutmine Seega on poorisuurust võimalik muuta temperatuuri varieerides temperatuuri muutmisega.
.. ega, niihästi ... kui ka jne; nimi- või asesõnafraasiga: selleks et, samal ajal kui, sel ajal kui, selle asemel et, sellest hoolimata et, peale seda kui. Nt See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui. Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust
Viitamine on valdavalt Vanatädilugu 2 mittearenenud tasemel. Vahendamata jutustused Tuvilugu 1 Pallilugu 1 Sidusus. Siduvate vahenditena kasutas laps eelkõige Vahendatud jutustused sidendeid ja, siis, ja siis, samuti ajamäärsõna pärast. Kohati Lumememmelugu 1 olid lausungite sidumisel sidendid puudu. Sidusus on areneva Vanatädilugu 2 ja mittearenenud taseme vahel. Vahendamata jutustused Tuvilugu 1 Pallilugu 2
15. Sidesõna e konjuktsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjutamata. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, niikaua kui, samal ajal kui, sellest hoolimata et, kas….või Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu) Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks
Varem loeti sidesõnade hulka ka *3) ühendkonjunktsioonid (kui ka, sestsaadik kui, st kahest või kolmest eri muutumatust sõnast koosnevad ühendid, mis asetsevad järjestikku; *4) rühmkonjunktsioonid (ei...ega), st et on mitu konjunktsiooni, mis paiknevad lauses eri kohtades. 3) ja 4) rühma ühendeid pole viimasel ajal sidesõnade liiki arvatud, sest grammatikakirjeldusse on sisse toodud sidendi mõiste, mis on mahult laiem kui sidesõna. Selliseid mitmesõnalisi sidendeid nimetatakse korrelaatsidenditeks, st et sidend esineb lauses koos kõrvallause korrelaadiga ja seda tüüpi ühendite näol on tegemist lauseelementidega, mille iga osa sõnaliigiline kuuluvus tuleb määrata eraldi. Funktsiooni järgi jagunevad sidesõnad: 1. Rinnastavad: aga, ja, või, ning, saati, ega, aga, kuid, ent, vaid seovad samaliigilisi lauseliikmeid või samaväärseid lauseid ja jagunevad: a) ühendavad: ja, ning, ega b) eraldavad: ehk, või
1.Sisutaastavat klotsid" jutu. Tibu küsib kanalt jutu kohta ele küsimustele (sh põhjuse ja küsimusi. Aga kanal on jutt juba veidike eesmärgi ära ununenud. Tal on meeles vaid pool kohta) vastamine, jutust. Kana ütleb sulle pool lauset, aga kasutades Laual sina lõpeta lause. sidendeid et, eesmärk- sest Tibu küsib: Miks Helene õue ei läinud? Laps lõpetab lause. liitlause ja lauseskeemidel põhjus- (juhendaja rõhutab küsisõna miks/milleks ) e toetudes. liitlause
annaabi.ee 
