Retsensioon Kahjuks ei ole lähiajal ühelegi suuremale kontserdile jõudnud. Selle asemel kuulasin plaati, millel olid kuulsamate heliloojate lood. Esindatud olid Tsaikovski, Sibelius, Dukas ja Ravel. Lood olid väga erinevad nii meeleolu kui stiili poolest. Täpsemalt peatun ma Tsaikovskil ja Sibeliusel, kuna neist olen ma elu jooksul kõige rohkem kuulnud. Pjotr Tsaikovski sündis haritlaste perekonda 7. mail 1840 ja suri 6. novembril 1893. Ta oli vene romantistlik helilooja ning üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tema kuulsamad balletid on "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Pole vist ühtki inimest, kes neist kuulnud poleks. Plaadil oli Tsaikovski esindatud kolme looga: "Avamäng "1812"", "Capriccio Italien" ja "Jevgeni Onegin"
Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaist¬vamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis paljuski Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. 20. saj algul ning eriti alates 3. sümfoo¬niast (1907) kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poo¬le, Sibeliuse helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfoonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimustest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899
kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest. Tal oli palju huvialasid, kuid muusika oli alati esikohal. 1880.aastal hakkas ta viiulit õppima. Elulugu Linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõtu ruum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868.aastal, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämenlinna koolis kus ta oli ka kooli orkestris.Aastal 1885 läks ta Helsingisse õpinguid jätkama ja hiljem juba Berliini ja Viini. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900. Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimlause täielikult heliloomingule pühenduda
Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämeenlinna Lütseumis.
klaverit, inimesed olid tast vaimustuses, sest ta istus klaveri ette ja lihtsalt fantaseeris. Tema õpingud Berliinis jätkusid aga komponeerimise alal ning õpetajaks sai ta tol ajal silmapaistvama isiku Albert Beckeri. Ta külastas Berliini kontserte ning kuulis ka laval soome autori teost ,,Aino" Kalevala ainel ja peale selle esituse kuulamist teadis ta, et järgmisena on tema seal laval, oma looga. Nii see ka juhtus, aga kümme aastat hiljem. Õpingud jätkusid Sibeliusel Viinis, kuhu talle püstitati 1951. aastal Viini filharmoonikute poolt marmortahvel. Viini aeg oli õnnelik, kuna Jean oli oma armastatud tüdrukuga, Aino Järnefeldiga kihlatud, tema tähelepanu oli Viinis valssidel. Viinis alustas Sibelius tööd helipoeemiga ,,Saaga"; kirjutas armastatule pühendatud soololaulud ,,Südame hommik", ,,Kevad möödub kiiresti" ja ,,Unistus" ning oma esimese suurteose ,,Kullervo".
1904. aastal kolis ta koos perega Ainolasse, maaõhustik mõjus soodsalt tema loomingule. 1908. aastal opereeriti tal kõrikasvaja, mille järel muutus tema looming endassesüvenenumaks. 1917. aastal reisis ta Euroopas ja Ameerikas. 1926. aastal lõpetas ta dirigeerimise. Looming Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema helikeel muutus ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal oli napp ja peen ning selle arendus erakordselt olemuslik. Tema loomingu tuumaks on 7 sümfooniat. Lisaks sümfooniatele on ta kirjutanud viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori- ja soololaule ning lavamuusikat. Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem "Finlandia" ning valss "Valse triste" näidendist "Kuolema" 1899
Jean Sibelius Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli
sümfoonik. Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis pajuski Viini klassikute eeskuju. 20. Saj algul ning eriti alates 3. Sümfoooniast (1907) kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poole, Sibelius helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks Sibeliusel oli harukordselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakondselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia" , ,,Saaga" , ,,Karjala süit" , sümfoonline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899
annaabi.ee 
