pursked. ,,Windsori lõbusad naised" ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia koosneb tema kelmuste päevavalgele toomisest. ,,Veneetsia kaupmees" Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Ebaõnnestumiste tõttu jääb Abtonio maksujõuetuna Shylocki meelevalda. Portia teravmeelsus päästab olukorra. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle. 2.2. Tragöödiad
Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus
Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul kergemeelsena paistev Portia lahendas loo, kõigile, peale Shylocki, meelepäraselt. Ta oli kaval naine, kes ei kartnud võtta riske ja tegutseda. Bassanio oli, aga armastusest pimestatud noormees, kes ei lahkund iial oma sõbra Antonio (Jan Uuspõld) kõrvalt. Antonio oli omakasupüüdmatu Veneetsia kaupmees, kes andis laene ning oli juba enese teadmata pankrotistunud. Antonio on ennastohverdav ja valmis Bassaniole raha laenama, hoolimata sellest, et noormees on kõik temalt varem laenatud raha tuulde loopinud.
noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle. Ajalookroonikad-Samaaegselt komöödiatega kirjutas Shakespeare ka suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost ehk nn. ajalookroonikad. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajalooliste
noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle. Ajalookroonikad-Samaaegselt komöödiatega kirjutas Shakespeare ka suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost ehk nn. ajalookroonikad. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajalooliste
kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest seda pilgates. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Komöödiad: ,,Palju kära ei millestki", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Lõpp hea, kõik hea", ,,Mõõt mõõdu vastu". Ajalookroonikad Samaaegselt komöödiatega kirjutas dramaturg ka palju näidendeid Inglismaa ajaloost. Ta toetus
diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954, peaosades Ellen Liiger ja Kaarel Karm) ning Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra” (1955, peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm). 1958. aastal lavastas Kaarel Ird „Vanemuises” traagikat ja koomikat põimiva tõlgenduse Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950. aastate teatripildis torkas heas mõttes silma Viljandi „Ugala”, kus Karl Adra ja Aleks Satsi lavastajakäe all viljeldi kammerlikku, poeetilis-realistlikku draamat ja ühtlaselt hea tasemega ansamblimängu. Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950. aastate lõpus näitlikustasid teatraalsema stiili otsingud – näiteks Voldemar Panso
lihtsakoelisemad, tegelased ei jää nii hästi meelde) oli tema kaasaegne, kuid tal oli Vega ees edumaa(?)). Shylock on liigkasuvõtja, vahel isegi julm, kuid samas teisalt on ta tollaste eelarvamuste ohver, tema peale vaadatakse põlastusega, polnud kristlane, oli teist rassi (vist.. jah! Juut oli). Shakespeare teeb nii, et ei ole sege, mis on tema enda arvamus ja mis on väljamõeldis. (Interlitteraria eestis ilmuv kogu). Jääb selgusetuks, kuigi Shylocki näidatakse ohvrina, miks on ta siiske tõlgendatud läbi ajaloo kui negatiivne tegelane. Näidendis on noored kaupmehed, üks aitab teist, et sõber saaks abielluda, kuid kes ei saa seda enne teha, kui pole piisavalt varandust. Võtab laenu juut Shylockilt. Kui mees Shylockile raha tagasi ei maksa siis ta saab mehe ihu liha (üks nael). Lahendatakse sellega, et ta saab liha, aga mitte tilkagi tema verd. Shylock jääb süüdi jne jne. Shylock saab siiki pool oma varandusest kui
annaabi.ee 
