............................................................................................................................................ 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3. Feministlik kirjanduskriitika............................................................................................................ 8 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine .....................................................................................................................................................................
) (km) D-rõngas G. Fournier, 1907 67,0 -- 7 500 C-rõngas J. Galle, 1838 74,5 -- 17 500 B-rõngas C. Huygens, 1655 92,0 -- 25 500 Cassini lõhe G. Cassini, 1675 117,5 -- 4 700 A-rõngas C. Huygens, 1655 122,2 -- 14 600 Encke lõhe J. Encke, 1837 134,6 -- 500 Pan M. Showalter, 1990 134,6 ? 20 Atlas “Voyager 1”, 1980 137,7 0,6 28 Prometheus “Voyager 1”, 1980 139,4 0,6 92 F-rõngas “Pioneer”, 1979 140,2 -- 500 Pandora “Voyager 1”, 1980 141,7 0,6 92 G-rõngas “Pioneer”, 1979 165,8 -- 8 8000 Epimetheus “Voyager 1”, 1980 151,4 0,7 114
) (km) D-rõngas G. Fournier, 1907 67,0 -- 7 500 C-rõngas J. Galle, 1838 74,5 -- 17 500 B-rõngas C. Huygens, 1655 92,0 -- 25 500 Cassini lõhe G. Cassini, 1675 117,5 -- 4 700 A-rõngas C. Huygens, 1655 122,2 -- 14 600 Encke lõhe J. Encke, 1837 134,6 -- 500 Pan M. Showalter, 1990 134,6 ? 20 Atlas "Voyager 1", 1980 137,7 0,6 28 Prometheus "Voyager 1", 1980 139,4 0,6 92 F-rõngas "Pioneer", 1979 140,2 -- 500 Pandora "Voyager 1", 1980 141,7 0,6 92 G-rõngas "Pioneer", 1979 165,8 -- 8 8000 Epimetheus "Voyager 1", 1980 151,4 0,7 114
Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega
lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on
sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria
feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet "Sexual Politics," (1969), M. Ellmann, "Thinking About Women" (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man's Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, "Meduusa naer", 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses
feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika. Feministliku kriitika areng 1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet “Sexual Politics,” (1969), M. Ellmann, “Thinking About Women” (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man’s Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski “Beyond Feminist Aesthetics” (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, “Meduusa naer”, 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses
annaabi.ee 
