üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis.
muutused. · Koerast tulnud sisserändajate vahendusel tutvuti hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele · Uusasukad tõid endaga kaasa ka uusi oskusi põllunduse ja käsitöö vallas · Samuti jõudis Jaapanisse ka konfutsianism ning budism Budismi ning shinoto pooldajate vahel tekkisid ägedad lahkhelid. Peale shinoto pooldajate lüüasaamist püstitati prints Shotoku (574-622) juhtimisel 6. sajandi lõpul esimene budistlik tempel ning sellele järgnesid peagi teised. Budism omas õukonnas domineerivat seisundit ning peale Shotoku poolt Hiinasse saadetud saatkonda 607. aastal (luues ametliku kontakti mandri suurvõimuga) tugevnes budismi mõju Tõusva Päikese Maal veelgi. Siiski ei suutnud buda mungad jaapanlaste loodususundit maha suruda. Rahva nii mõttemaailmas kui ka elulaadis jäi shinoto oma traditsioonilisele kohale. Kujunes kahe usundi
Peale mõjutuste erinevates elu aspektides mõjutas budism ka esinemiskunsti. Esinemiskunst hakkas arenema tänu gigakule.562. aastal saadik tõi Koreast esemeid, mis on seoses gigakuga, näiteks erinevaid maske ja muusikariiste. 612. aastal kõige esimene gigaku esineja Mimashi saabus Jaapanisse ja tõi sellega gigaku Jaapanisse. Mimashi õppia Hiinas gigakut ja saabus immigrandina Jaapanisse.Tema püsivaks elukohaks sai Sakurai, kus ta õpetas sealsetele noortele gigakut. Regent prints Shotoku mängis olulist rolli budismi ja kohaliku kultuuri segunemisel ning aitas kaasa gigaku säilimisele. Ta toetas Mimashi poolt loodud kooli ja säilitas mitmeid gigaku seotud rekviiside templites. Gigaku õukonna patronaazi all saavutas oma suurima populaarsuse 8. sajandi esimesel poolel. Gigaku hakkas hääbuma ja kadus õukonna esinemiste hulgast 9. sajandi algusest. Sellest hoolimata gigaku esinemist jätkati pealinnast kaugemal olevates templites kuni 14. sajandini.
pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis
keerulist olukorda teatud välisvalduste kaotus Koreas, Kjushu saare vürstide vähene kuulekus keisrile jne. 6. sajandi teisel poolel tõusis esile Soga klann, kes omandas suure mõju keisrikojas, eriti keisrinna Suiko ajal (1). 3.1. Jaapani budismi ajalooline ülevaade Budismi ajalugu on Jaapanis jälgitav alates 6. Sajandist, kui Koreast toodi sinna budistlikud suutrad (õpetustekstid) ja pühakujud. Esimene suur budismi soosija oli prints Shotoku, kes valitses aastail 593- 622. Ta tegi budismist riigiusundi, ühendades sellega konfutsianistlikud käsitused surematusest ja ideaalsest riigikorrast. Koos õpetatud munkadega tuli Koreast ja Hiinast uue religiooni kohta üha uusi teadmisi ja pealinna Narasse kujunenud usukeskuse asemele rajati 805. Aastal uue pealinna Kyõto kohal kõrguvale Hiei mäele palju suurem budismi keskus. See järgis Hiina tien tai koolkonna õpetuslikku pärimust, mida Jaapanis hakati nimetama tendai koolkonnaks
segada ja kasutada paksude kihtidena, on jaapani maalikunst nihonga piiratud värvi hulga ja nende kasutamisvõimalustega. Kuid oma dekoratiivsuselt ja higestatuselt oli jaapani maalikunst Kaug-Idas unikaalne.( Klassen 2008: 143) Jaapani stiilis maalid võib laias laastus jaotada mono- ja polükromaatilisteks. Vanimad teadaolevad maalirullid pärinevad 8. sajandist ja olid kas usulise sisuga ( näiteks ,,Mineviku ja tänapäeva karma suutrad") või ilmalikku laadi ( näiteks ,,Shotoku Taishi oma poja ja noorema vennaga"). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143) Teine jaapani maalikunsti vool suiboku kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.- 12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite
annaabi.ee 
