kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14
Interaction between nerve cells: · Study of reflex : Movements are controlled by spinal cord · Pierre Cabanis ( wondered whether consciousnrss survives beheading. He concluded it does not and that the body's twitches after execution are mere reflex actions, automatisms without consciousness. DURING FRENCH REVOLUTION) · Reflex arc- the reflex pathway that leads from stimulus to response Inferring the Synapse: · Simple reflex (Sherrington's study) reflex considered in splendid neurological isolation, unaffected by activities elsewhere in the nervous system. (doesn't exist for even the lowliest spinal reflex is modified by higher centers in the spinal cord or the brain). An itch will initiate a scratch reflex but if you're the catchman in the trampeze act you'll inhibit it. To remove the effect of higher centers, Sherrington used the spinal animal, usually a dog,
eemaldamist püsib keemilise vahelüli najal · 5-HT, histamiin, atsetüülkoliin · Kiniinid, bradükiniin & kallidiin - peptiidid, mis vabanevad kudede kahjustuse korral · Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid.
Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Reflekside põhiomadused: (1) Latentsus-kulub aega(2) Järelrefleks-refleks kestab ärrituse lõppemise. Mõlemad põhjustatud sellest, et
Kui arst koputab kummihaamriga põlvekedra all olevale kõõlusele (patellary tendon), erutub sensoorne närv (sensory nerve). Erutus kandub seljaajus (spinal cord) paiknevale motoorsele närvile (motor nerve), mis omakorda sunnib reie nelipealihase (quadriceps muscle) kokku tõmbuma. Seepeale sirutub jalg automaatselt. Kuna peaaju selles ei osale, ei allu liigutus ka tahtlikule kontrollile. Esimesena uuris 20. saj. alguses põhjalikult reflekse inglise füsioloog Charles Sherrington. Reflekside põhiomadused: • latentsus - ärritusest liigutuse alguseni kulub teatud aeg (joonisel „Latency“) • järelrefleks - ärrituse lakkamisel (joonisel „Stimulus off“) kestab refleks veel teatud aja, enne kui lõpeb (joonisel „After-discharge“) o mõlemad omadused on põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks ärrituse registreerinud retseptorilt (meelerakult, sensorilt) lihasesse kulub kindel aeg
aastal, et inimmõte pole midagi muud, kui esimene 1/3 sellisest kaarest. Materialistlikel positsioonidel olnud somaatikuid toetasid arenevad loodusteadused nt füsioloogide I. Setsenovi ja I. Pavlovi tööd. Esimeselt ilmus 1863. aasta teos Peaaju refleksid. Eelmisel sajandivahetusel uuriti organismi toimimise taga seisvaid reflekse (refleksikaari = närvisüsteemi funktsionaalne ühik), nii tingituid kui tingimatuid. Charles Sherrington (1857-1952) andis närvirakkude vahel toimuvatele funktsionaalsetele närviimpulssidele nimeks sünaps. E. Adrian (1889-1977) võttis kasutusele meetodid, millega võimendada teadlastele loetavaks organismis toimivaid nõrku elektriimpulsse. Ilmnes, et sõltuvalt impulsi sagedusest kutsutakse esile konkreetne protsess. Niiviisi kujunes välja arusaam närvierutuse liikumisest erutajast tagasi lihasesse, so organismi suhestumisest keskkonnaga. P Ehrlichi
Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja spinaalsed (seljaaju poolt kontrollitavaid) reflekse (valdavalt jäsemete sirutused ja painutused). Lihtsad refleksid on uurimiseks närvisüsteemi muudest mõjudest isoleeritud refleksid. Lihtsad refleksid saavutatakse eksperimendis spinaal-looma (kaelaosas seljaaju vigastusega looma) kasutades.
annaabi.ee 
