Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luksori templid. See suur kompleks koosneb paljudest templidest, ehitistest, kujudest ja teisest ajaloolistest paikudest, samas kui Keskkoridor koht inspiratsiooniks ja võluks. Tee templi juurde on piiratud arvukatega sfinksidega, mis annavad unikaalse keskkonna, kus saab täielikult sukelduda möödunud ajastusse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roosa püramiid. Varem püramiidi seinad olid kaunistatud ja poleeritud valge lubjakiviga, mis meie ajal kas varises või oli röövitud kohalikude elanikudega
jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga. Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga. Kaht templit ühendas omavahel tseremoniaalne sfinksidega ääristatud jalgtee. Sellest on säilinud vaid viimased 200 meetrit, ülejäänu kohal asub praegu Teeba linn. (1;16) Vaaraodel kulus Luxori templi ehitmiseks sadu aastaid. Punane graniittorn osutab taevasse nagu sõrm. 25 m kõrgune obelisk on auks jumalatele ja vaaraodele, see valvab templi väravaid ja seisab mälestusmärgina kõrbes. Kunagi oli obeliske kaks, kuid teine seisab praegu Pariisis Concorde´i platsi liiklussõlme keskmes. Diplomaat B. Drovetti ütles nii: "Muinsus on
jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga. Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga. Kaht templit ühendas omavahel tseremoniaalne sfinksidega ääristatud jalgtee. Sellest on säilinud vaid viimased 200 meetrit, ülejäänu kohal asub praegu Teeba linn. (1;16) Vaaraodel kulus Luxori templi ehitmiseks sadu aastaid. Punane graniittorn osutab taevasse nagu sõrm. 25 m kõrgune obelisk on auks jumalatele ja vaaraodele, see valvab templi väravaid ja seisab mälestusmärgina kõrbes. Kunagi oli obeliske kaks, kuid teine seisab praegu Pariisis Concorde´i platsi liiklussõlme keskmes. Diplomaat B. Drovetti ütles nii: "Muinsus on
tehtud heroklüüfid. Tähtsaid tegelasi kujutati egiptuse vaates. d) Egiptuse poos- alakeha on külgvaates ja pea ka ning ülakeha ja silm otse vaates. e) Kaljutempel- Kuulsaim asub Abu Simbelis ja lasti ehitada vaaraole Ramses teisele. Ehitati kaljuseina sisse. 10. Kirjelda egiptuse templit, nim. kuulsamad! Oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templisse viiv tee oli ääristatud sfinksidega. Templi ees seisid obeliskid. Templisse pääses läbi värava ehk pülooni ja sealt edasi sai minna suurde sammastega ääristatud õue. Sammasõuest pääses kinnisesse sammassaali, sealt edasi tulid väikesed hämarad ruumid, kus hoiti jumalakujusid ja tavainimene ei pääsenud sinna. Püloon ja sambad olid värvilised. Uhkemad templid olid Karnakis ja Luksoris. 11. Kirjelda egiptuse skulptuuri ja maalikunsti.
3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a. osaliselt lahtine b. kõrge müüriga c. nelinurkne Tüüpiline oli a) kindlustempel (kodusõjad) Veel oli b) terrasstempleid (kuninganna Hatsepsuti tempel 15.saj eKr) c)kaljutemplid (Abu Simbeli tempel, Ramses II ja tema naine. Tempel liigutati ja pandi üleval kokku) Templite juurde viis sfinksidega ääristatud tee. Suurimad templid: Karnakis ja Luksoris teeba lähedal. Sambad kapiteel tüves baas 1) Papüürussammas õitsev 2) Papüürussammas kinnise õiega 3) Lootosõieline 4) Palmikujuline Obeliskid püstitatud päikesejumala Ra auks ning tavaliselt paarikaupa (10-30m kõrged), ots kullatud Skulptuurid a) tardunud sirge poos/istub troonil b) vasak jalg sammu jagu eespool c) rusikasse tõmmatud käed
Karnakis. Templites sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid, kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid, riietasid ja toitsid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu on altar, kus hoiti jumalate kujusid. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad, käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Templid olid ehitatud kivist ning kindla põhiplaani järgi. Templi juurde viis sfinksidega ääristatud tee, kiviväravad olid kaunistatud üle kümne meetri suuruste vaarao kujudega. Siseõu oli ümbritsetud sammaskäiguga. Sambaid on teada viit tüüpi. Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sammastega saali nimetati hüpostüüliks. Kindlatel aegadel, nagu Opeti pühal või Teebas peetud nn oru pühal, toodi jumalakujud pühamutest välja. Preestrid kandsid neid erilistel, sageli paadikujulistel puust alustel mõnda naabertemplisse
Enmasti on leitud metallist (pronks, kuld) esemeid, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehtimiseks. Kujutati metsloomi, kuid mitte reaalselt; poosid on ebaloomulikud, aga jõulised Loomadel on metsik, vihane ilme. Kärgsulatus-sulatatud kuldtraat või kuld liist moodustab kujutise kontuurid. Kujutis töidetakse emailiga (klaasitaoline värviline metall) Sfinksidega kaunistatud sküüdi käevõru. Kullatud pronks. 4. saj. e.Kr Sküüdi rituaalne nõu. Kullatud hõbe. 4.saj. e.Kr Frangi (?) kotkasõlm Keldid
Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon kurjade vaimude peletamine. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt. Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : ,,Linnujaht". Piltidega kõrvuti kasutati hieroglüüfe
tähtsamaks komponendiks sambad. Hauakamber paiknes tavaliselt kaljumassiivi sügavuses, selleni pääses aga läbi suurejoonelise templikompleksi. Silmapaistvamaks näiteks on Hatsepsuti ( oli naisvaarao 18. dün. ajal ) haudehitised Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel ( ar. Senmut ). Kompleks kujutas endast grandioosset kolmest sammastega terrassist koosnevat ehitist, milleni viis Hatseosuti näoliste sfinksidega äärestatud tee. Terrassid olid omavahel ühendatud liugjate pandustega. Ka siin toimus ehituse tajumine aegamööda, kuni kaljudeni välja, nii et jäi mulje, nagu oleks kogu kompleks kaljust väljaspoole kasvanud. Egiptuse uue riigi rengu jagas kahte ossa 14. saj. I poolel eKr. valitsenud vaarao Amenhotep IV, suur usureformaator, kes viis vana religiooni asemel sisse päikeseketta kultuseks ja nimetas end sellest peale Ehnatoniks ( Päikesele meelepärane ). Loobunud vanadest
Egiptuse linnad meenutasid õitsvaid oaase, mis sageli olid vaenlaste sissetungi ja Niiluse üleujutuse kaitseks ümbritsetud valliga. Egiptuse iseloomu põhiomaduseks on matemaatiline regulaarsus ja absoluutne sümmeetria. Sirged teed olid orienteeritud sageli lossidele ja templitele, kusjuures paraadtänav võis olla kuni 40 m lai. Sellist paraadtänavat ääristasid mõlemalt poolt palmiread. Templite läheduses oli tee sageli kaunistatud sfinksidega, mis omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid