Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit)
Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Tseramiidid- sfingosiini N-atsüül derivaadid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust Arahhidoonhappe derivaadid- Tseramiidide derivaadid – asendaja C1 juures lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid
koliini seriinijääk PAF Platelet activating factor Osaleb põletikulistes ja allergilistes protsessides Sfingolipiididteine oluline membraanilipiidide klass Sfingosiin 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Tseramiidid sfingosiini Natsüül derivaadid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust Tseramiidide derivaadid asendaja C1 juures Sfingomüeliinid tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin Tserebrosiidid tseramiid+ suhkur (galaktosüültserebrosiidid, glükosüültserebrosiidid) Gangliosiidid tseramiid+ oligosahhariid vähemalt ühe siaalhappe jäägiga Retseptorid hormoonidele Retseptorid toksiinidele Osalemine signaali ülekandes
rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid
6. Lipiidide translokalisatsioon biomembraanide, lipiidide translokaatorid. ?? Lipiidide süntees toimub ER sütosoolsel poolel (fosfolipiidid) või Golgis (sfingolipiidid) , seega oleks väga raske tekitada ER kaksikkihilist membraani. Lipiidide üleviimise eest ER siseküljelt välisküljele vastutavad membraanseoselised valgud: fosfolipiidide translokaatorid (flipaasid). 7. Lipiidide parved (lipid rafts), nende funktsioonid. Lipiidide parved on suure kolesterooli, sfingolipiidide sisaldusega piirkonnad. Lipiidide parved moodustavad jäike struktuure, millele kinnituvad valgud. 8. Diffusioon läbi membraani. Millised molekulid on võimelised membraane läbima. Passiivne diffusioon. Laenguta osakeste. Ei vaja spetsiaalseid valke. Transporditavad osakesed liiguvad oma kontsentratsioonigradiendi suunas. Laetud osakeste. Sõltub lisaks osakeste kontsentratsioonidele kahel pool membraani ka
Rasvhapete sünteesi reguleerivad hormoonid. Glükagoon aktiveerib lipaase/ inhibeerib ACC. Insuliin inhibeerib lipaase/ aktiveerib ACC. 3. Triatsüülglütseroolid sünteesitakse pmslt adipooskoes, maksas ja peensooles. Toiduga omastatud rasvad hüdrolüüsitakse peensooles lipaaside poolt. Saadud 2-monoatsüülglütseroolid imenduvad ja peensoole mukoosas atsüleeritakse uuesti triatsüülglütserooliks. Glütserolipiidid sünteesitakse fosfatiidhappest Sfingolipiidide süntees. Tseramiid on prekursoriks kõikidele sfingolipiididele. Ser ja palmitüül-CoA kondensatsioon on esnimene reaktsioon. Ketoon taandatakse NADPH abil. Atsüleerimisele järgneb kaksiksideme lisamine. Eikosanoidid on lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad mediaatoritena reproduktiivses funktsioonis, vereliistakute agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka
Emiliania huxleyi viiruseid (EhV) - hulkraksete pruunvetikate Ectocarpus ja Feldmannia viiruseid (vastavalt EsV ja FsV). Need uurimused on näidanud, et oma bioloogiliste omaduste poolest on phycodnaviirused väga erinevad. EhV-86 genoom on 407 kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja kodeerib 472-te valku (millest vaid 66-l on teada homolooge teistelt bioloogilistelt objektidelt). Nende valkude hulgas on palju (viirusele) eksootilisi ensüüme, nagu sfingolipiidide biosünteesi ensüüme. Väga oluline on see, et EhV kodeerib RNA polümeraasi (vähemalt kuute selle subühikut). Siiani pole näidatud, et seda leiduks ka virionis – seega peab see viirus replitseeruma (vähemalt alguses) rakutuumas. Üldse on EhV virionist leitud 28 valku, millest 23 on membraanvalgud. See kajastab EhV peamist bioloogilist eripära – praegustel andmetel omab EhV välismembraani (mitte kapsiidi all) ja siseneb peremeesrakku endotsütoosi sarnase protsessi teel
on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Triatsüülglütserool ehk TAG ehk rasv glütserooli külge on seotud 3 rasvhapet. Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi. Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud.
Kõige rohkem taandunud süsinikuvorm. Ei vaja hüdraatimist ehk rasvad saab tihedamalt kokku pakkida. Vahad pika süsinikuahelaga alkoholide ja pika süsinikahelaga rasvhapete estrid. Roll: kaitsefunktsioon. Vaha kihiga on kaetud loomade nahk ja karv; taimede lehed; lindude suled. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. Glütserofosfolipiidide struktuur: Sfingolipiidi struktuur: 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. Terpenoidid on mitmekesine ja laialt lvinud ühendid, mille molekulid koosnevad isopreeni jääkidest. Monoterpenoidid koosnevad kahest isopreeni jäägist.
Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega. Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud. Triglütseriidid jagunevad lihttriglütseriidideks ja liittriglütseriidideks. Fosfoglütseriidid – fosfoglütseriidide molekulis on glütserool estersidemetega seotud kahe rasvhappejäägiga ja ühe fosfaatrühmaga. Fosfoglütseriidid jagunevad omakorda fosfatdiüülkoliinid ja fosfatidüületanoolamiinid. Sfingolipiidid – sfingolipiidide ühiseks tunnuseks on nende tulemine 18 C aminoalkoholist sfingosiinist või selle derivaadist dihüdrosfingosiinist. Sfingolipiidid jagunevad sfingomüeliinideks ja glükolipiidideks. Steroidid – steroidid on lipiidid, mille molekuli keskse struktuurse komponendi moodustab steraan- ehk tsütopentaanperhüdrofenantreentuum. Steroidid on kolesterool, steroidhormoonid ja sapihapped. Eikosanoidid – eikosanoidide ühiseks eellaseks on 20 C rasvhape – arahhidoonhape, mille
. Osad vajalikud valgud on sünteeritud mitokondri enda DNA-st. Kloroplastid- kaks membraani. Sisemisele tülakodi-membraanile on kinnitunud kloroplastid. Osad vajalikud valgud on sünteeritud kloroplasti enda DNA-st. 15. Nimeta lisaks fosfolipiididele veel vähemalt 3 membraani komponenti. Glükolipiidid, steroidid (kolesterool) (Membraanide assümeetria realiseerub mikrodomäänide moodustumisega- lipiidide parved (lipid rafts)- suure kolesterooli , sfingolipiidide sisaldusega piirkonnad. Lipiidide parved moodustavad jäike struktuure, millele kinnituvad valgud); membraanivalgud (25-75% membraani massist (hästi palju mitokondrites, sest seal on ATP süsteem ja palju pumpasid, hästi vähe müeliinis, sest see on metaboolselt väheaktiivne ning isoleerib närvirakku)). 16. Valgu struktuurne intaktsus on vajalik selle valgu normaalseks funktsioneerimiseks. Too 2 näidet,
annaabi.ee 
