Pikemas perspektiivis andis ettevõtte tegevusele ka nõukogu liikme vahetus. Tagasi astus Sven Kunsing ning uueks nõukogu liikmeks valiti Ants Susi, kes oli samal ajal ka OÜ Baltsped juhatuse liige ja Toomas Toolile kuuluva Esmar nõukogu liige ning lisaks PÜ Callada Invest juhatuse liige jms (Börsiteade). 20.07.2010 Olulise osaluste muutused, PPIM ost Pioneer Pekao Investment Management SA (PPIM) teavitas AS-i Silvano Fashion Group (SFG) juhatust talle kuuluvate häälte arvu suurendamisest SFG-s 13,13 %-ni (enne oli 10,91 %-). Nimetatud protsent väljendab PPIM-i klientidele kuuluvate ja PPIM-i poolt hallatavate aktsiaportfellide osalusi. Olulist osalust omandanud Poola fondihalduri poolne jätkuv osaluse suurendamine tugevdas ka väiksemate turuosaliste lootusi ettevõtte kasvule. Lisaks oli tekstis huvitav lause: ,,PPIM teavitas, et edasised investeerimisotsused tehakse kasutades fundamentaalanalüüsi
SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS  erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA  südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon  südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. · Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). Elektrokardiogramm  südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon  tekib süstoli alguses  madal ja kestev. Diastoolne toon  tekib diastoli alguses  kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil  meetod, mis võimaldab uurida südame tone
Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune  maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8
muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune  maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8
6. Süstoolne indeks ja kuidas leitakse? Süstoolse indeksi abil saab määrata südame vatsakese süstoli faasi kestvust, võrreldes kogu tsükliga. Kui süstoolne indeksi väärtus suureneb 50%-ni või sellest kõrgemale, viitab see diastoli faasi lühenemisele ning selle tagajärjel tekib müokardi vaegvarustamine vajalike ainetega. Süstoolset indeksi arvutatakse valemiga: (Q-T)/(R-R) * 100%= süstoolne indeks 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames(SFG, FG) Südame toonid- südametegevusega kaasnevad helilised nähtused Eristatakse: -süstoolne toon(tekib süstoli alguses- madal ja kestev) - diastoolne toon(tekib diastoli alguses- kõrgem ja katkendlik) Mehhaanilised nähtused südames- III-südametoon- Selle põhjustab südame vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV-südametoon- tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Neid inimese kõrv ei kuule vaid registreeritakse aparaadiga. 8
registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid, südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist. 6. Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100 Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R- 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab.
ning halveneb pärgarterite verega täitumine ning sellega seoses südamelihase verega varustamine. Doseeritud tööl on südame löögisagedus tihedas seoses sooritatud töö võimsusega. Enamikul juhtudel löögisagedusel 180 korda minutis saabub organismi hapnikuga tarbimise maksimum. Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG) - elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine). Kasutatavad lülitused: bipolaarsed - Einthoveni lülitused, mis põhinevad nn. kolmnurga reeglil - jäsemelülituste korral käed ja jalad on nagu tegelikult rindkerel asuvate elektroodide lülituskohtade
jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).  Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus.  Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis)
T9#LX 5/#H
'aF@N#r###F#$oRt#h=#3 #oAi!
2zeR+w7E#w#cLzbq##=8M#z- #mDh# # njD
Y#v.b+## #5;j
,9#wB~eOz #G = ###9#@ag(QV##WZ1;
Gpt##~?#r$03*(1#e$p!$!#$kpy#w|
JmYI##@,##
zB}Rqfna%2zTv##=i#+,N5#1]b- w#U+?
j2=##*.}###9
annaabi.ee 
