org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) MURAKA SOOSTIKU TURVAS Muraka turbalasundi paksus on soostiku keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m, turbalasundi varu on umbes 0,86miljonit m3 (Ramst, 1992), turbalasundi pindalaks on 10700ha. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses
ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme taimeliigi jäänustest koosnev turvas saab oma nimetuse domineerivate taimeliigi järgi. Ülekaalus olevate jäänustega taimeliigi nimetus asetatakse turbaliigi nimetuse lõppu ja väiksema osatähtsusega fragmendi nimetus algusse. Näiteks puu-pilliroo-tarnaturbas (Ligneto-PragmitetoCaricetum) domineerivad tarnajäänused, vähem on pilliroo-, ja kõige vähem puujäänuseid
*Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik, põõsastest pajud, puudest sookask. *Päris-siirdesoo -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. Madal- ja siirdesoode loomastik: Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed,
*Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik, põõsastest pajud, puudest sookask. *Päris-siirdesoo -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. RABAD Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt:
Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese
madalsoodeks ning turbad vastavalt raba-, siirdesoo- ja madalsooturvasteks. Sooteadlased jaotavad nendesse põhigruppidesse kuuluvaid turbaid veel paljudeks väiksemateks gruppideks ning gruppe omakorda liikideks. Jaotuse aluseks on valdavalt taimkatte iseloom, millest mingi turvas on kujunenud; turbaliigi nimetus koosnebki ühe või kahe taimeliigi või taimerühma nimetusest. Näiteks olgu nimetatud rabaturvaste rühma kuuluv männi-sfagnumi turvas. Ühtekokku on turbaliike mitukümmend, kuid nende detailne kirjeldamine ei ole käesolevas õppematerjalis vajalik. Turba kvaliteedi oluliseks näitajaks on tema lagunemisaste, mida üldjuhul määratakse visuaalselt. Eesti turvasmuldade kaardistamisel on kokku lepitud, et vähelagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 0 … 24%; keskmiselt lagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 25 … 44% ning
annaabi.ee 
