teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005). Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga. Rahvaarvu suurenemisel suvel aitab veel kaasa ka see, et nii mõnigi tuleb linnast suveks maale vanemate või vanavanemate juurde puhkama ja ilusat Avinurme alevit nautima. Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul
otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kalduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Põhjapoolkeral puhuvad passaadid Goriolisi jõu mõjul kirdest (kalduvad paremale) ja lõunapoolkeral kagust loode suunas (kalduvad vasakule) Mussoonid Mussoonideks nimetatakse püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sessoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Maalt ookeanile puhuv mussoon on kuiv ja rannikul ei saja, ookeanilt puhuv mussoon on niiske ja rannikul sajab. Läänetuul Samamoodi nagu passaadid tekivad ka läänetuuled, 30. laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Goriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled paremale ning tekivad läänetuuled
kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel, vaheldada aktiivset elutegevust suhtelise puhkeolekuga, samuti nende vastupidavusele madalatele pluss ja miinus kraadidele. Puhkeolekus taimed või mõned nende organitest võivad taluda talvist pakast, suvist põuda ja teisi sessoonseid ebasoodsaid olusid. Üheaastaselt taimedel on puhkeolekus ainult seemned, kaheaastastel seemned ja talvituvad osad ( maasikapealsed, sibulad, juurikad) Seemned võivad puhkeolekus taluda pikaajaliselt vegetatsiooniperioodil olevatele taimedele hukatuslikke tingimusi. Enamuse küügiviljade puhul võiksid seemend idaneda peaaegu kohe pärast valmimist, nad ei idane ainult sobilike tingimuste puudumise tõttu (valgus, soojus, niiskus). Sellist seemnete olekut nimetatakse sundpuhkuseks
kinnistumatult kuni viis päeva. (1) Levik Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone. Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud kõikjal Põhja-Jäämerest ja Antarktise rannikuid uhuvatest vetest kuni ookeanide troopiliste ja ekvatoriaalsete piirkondadeni. Nad on arvukad nii põhjapoolsete merede litoraalis, kus taluvad järske sessoonseid temperatuuri kõikumisi ja võivad talvel koguni läbi külmuda, kui ka püsivalt läbisoojenenud veega troopilistes madalmeredes, kus paljud liigid elutsevad rahusid moodustavate korallide lopsakates rägastikes. Sügavuse suurenedes väheneb meritähtede liigililne mitmekesisus tugevasti. Kui ka ookeaninõo põhjal, kus elutingimused on püsivalt väga ühetaolised (täielik valgusepuudumine, madal temperatuur ja hiigelsuur rõhk), on meritähed kõikjal levinud. (1)
Maastikusfäär ·Mandrid ja ookeanid ·Geograafilised maad (maastikuvööde) ·Maastikuvööndid ·Maastikurajoon ·(Maastik) ·Paigastik ·Paigas ·Paik Maastiku struktuur hõlmab: · maastikukomponentide vaheliste vastastikuste seoste ja mõjutuste olemust (iseloomu) · maastiku morfoloogiliste koostisosade ühendumist · maastiku ajalisi (dünaamilisi) seisundeid ehk rütme (sessoonseid, ööpäevaseid, paljuaastasi jt.) maastiku "käitumist". Maastikuteaduse areng Maastikukäsitluse arenguloos võib eristada 3 suuremat perioodi: · Eesti Vabariigi eelne periood · Eesti Vabariigi aegne periood (19181940) · II Maailmasõja järgne periood (algas 50ndatel aastatel) Eesti Vabariigi eelne uurimisperiood Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Kestis 1922. aastani
Ilmselt ei erinenudki need väga hilisemast ajast teada olevatest hoonetest. Kiviaja elamute rekonstruktsioone Soomes ja Lätis Püügiala ja kogukond Praegu levinud teooria kohaselt (mis on toodud ära ka Kriiska õpikus) elati aastaringselt nn emakülades, kust korraldati välja püügiretki, mille ajal elati sessoonsetes asulates. Tuleb siiski märkida, et Eestist pole ühtegi emaküla seni leitud, kõiki kaevatud asulaid on tõlgendatud kui sessoonseid. Püügimajanduslik ühiskond Püügimajanduslike ühiskondadega teoreetilises plaanis pole Eesti arheoloogias praktiliselt tegeldud, mistõttu õpikutes esitatav pilt kiviaegsest ühiskonnakorraldusest on enamasti väga üldine ja trivaalne, sisuliselt marksistliku ühiskonnajaotuse ürgühiskonna kirjelduse väikeste parandustega variant. Kultuurantropoloogilised paralleelid püügimajanduse tingimustes elavate
Lääne-Venemaal ning selle lääneserv ulatus Eesti ja Läti kohale."(Eesti Päevaleht,08.04.97). Tiit Kändleri(1997) andmeil ütles Tartu Observatooriumi teadlane Uuno Veismann, et Eesti kohal oleva osoonikihi keskmine paksus on 350 Dü ja selles suhtes on praegu kõik normis. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid vaatluste aja jooksul on osoonikihi paksus püsinud normi piires. Näiteks 1993/94 aasta vahetusel täheldati osoonikihi paksuses suuri sessoonseid muutusi, mis aga jäid normi piiridesse. "Mõõdetud osooni koguhulga väärtused on 22 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I
annaabi.ee 
