Põkkõmblused sulatatakse läbi terve materjali paksuse ulatuses, mida tõendab alumisele pinnale ehk juurepinnale moodustunud väike vallike ehk tugevdus. Kuna ühelt poolt keevitades suudab keevituskaar sulatada kuni 4 mm paksust terast, tuleb suurematel paksustel detailide servi faasida. Nii sulatab keevituskaar piisava õhupilu juures detailide vahel õmbluse juure. Kui teraslehe paksus on 310 mm, saab kasutada V-tähe kujulist servakuju, paksema materjali korral võib servakuju olla keerulisem. Faasimata servadega õmblust nimetatakse I-õmbluseks ja V-servadega V-õmbluseks jne. Tabelis 2.1 on toodud standardi EVS EN ISO 9692-1:2000 järgi enam levinud servakujud ja õhu- pilud MAG-keevitusel. Kui V-õmblustele esitatakse rangemaid nõudeid mehaaniliste omaduste ja hermeetilisuse osas, siis võidakse keevitada liide ühelt poolt, mille järel puhastatakse vastaspoole servavahe käiadega ja keevitatakse sellelt poolelt kitsama läbimiga. Sellist tegevust nimetatakse
1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide, mis täidab toote konstruktsioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. 2. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide keevitamiseks? 3. Difusioonkeevitus?? 4. Materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendiga. 5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus
Vii nad madalamate pingetega alasse(Joon 15.28)ja võimaluse korral nihuta õmblused 8.Õkonoomiast ja kvaliteedist lähtudes arvestada: -kasutada eelistatult paindprofiile ,samuti valtsprofiile(Joon 15.25) -kasutada ratsionaalseid keevitusprotsesse nagu punktkontaktkeevitus,kaarkeevitus,hõõrdkeevitus. -Arvesta ligipääsetavusega(accessibility) keevitamiseks,aga ka kontrolliks, hoolduseks, inspekteerimiseks (Joon.15.29) -Võimaluse korral vali keevitamine allasendis -vali selline detailide servakuju et kuluks võimalikult vähe elektroodi e. lisametalli(filler metal,welding consumable) -optimeeri nurkõmbluste kõrgust ja kasuta täpseid arvutusmetoodikaid. Nurkõmbluse kõrguse suurendamine suurendab kulusid elektroodidele ja suurendab keevitusdeformatsioone. Seos keevituse soojussisestusega. Kasuta sügava läbikeevitusega keevitusprotsesse(nt ehituskonstruktsioonide keevitamisel räbustis lubatud vähendada kõrgust kuni 25%
keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36
elektroodidega. Elektroodi valikul tuleb arvestada põhimetalli keevitatavust, tema karastumise võimalikkust, materjali paksust ja konstruktsiooni jäikust. Terase süsinikusisaldusel üle 0,2% kasutatakse reeglina aluselisi elektroode. Kvaliteedinõuete järel tuleb arvestada majanduslikke näitajaid . Põhilisteks on elektroodide tootlikkus ja hind. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Asendiõmblusi tehakse peenemate elektroodidega (alla 4 mm). Nurkõmbluse keevitamisel valitakse elektroodi läbimõõt kaateti ja asendi järgi. Madalsüsinikteraste keevituselektroodide läbimõõt lehe paksusel kuni 3...4 mm peaks olema võrdsed. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest ( juure või täitvad läbimid), elektroodi tüübist,
Kaarkeevitus räbustis on tavalisetl masinakeevitus ehk mehaniseeritud või automatiseeritud keevitus. Keevitusprotsessi iseloomustab suur keevitusvool 300...1600 A ja voolutihedus elektroodis (70...150 A/mm2). See võimaldab vähendada nurkõmbluste nominaalkõrgust näit a-millimeetrit 8-lt 6-le ja keevitustraadi kulu kuni 40%. Keevitada võib nii sise- kui välistingimustes. Saab keevitada kuni 15 mm paksusi põkkõmblusi X- servakuju ja mitme läbimiga saab keevitada kuni 40...200 mm paksusi materjale. Räbustis kaarkeevituse seadmed liigitatakse traadi mudetava etteandekiirusega ning traadi standardse etteantud kiirusega. Keevitusseade koosneb vooluallikast, keevituspeast, räbusti etteandmis- ja kogumisseadmes, jälgivast ja juhtseadmest, kaare süüteseadmest, liikuvseadmest. Räbustis kaarkeevitusel kasutatakse madalsüsüinikterasest keevitustraate läbim 2...6 mm.
annaabi.ee 
