need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis
kõrgune rohttaim. peenrataim. Aretatud mitmeid Äraspidimunajad kuni süstjad lihtlehed. kultuursorte. Pealt tumerohelised, alt kollaka jahuse kirmega. Õitseb maijuuni. Sarikõisikutesse koondunud lillakad õied mõlemasugulised ja kaheli õiekattega. Kupras valmivad seemned juulis. Paljuned seemnetega. Lubjalembene, ei talu happelist pinnast. Eestis levinud niitudel ja kraavikallastel. Nõmmliivatee (Thymus serpyllum) Sugukond: huulõielised (Lamiaceae) Mitmeaastane ühekojaline Looduslikult kasvab niitudel, teeservadel. talihaljaste lehtedega 310cm Sobib pika õitseaja tõttu iluaedadesse, kõrgune poolkääbuspõõsas. kiviktaimlatesse. Aretatud mitmeid sorte. Varte eluiga on kuni 10 a. Kasutatakse meditsiinis, parfümeerias. Vastakuti asetsevad paksud lihtlehed. Õitseb juuniseptember. Roosakaslillad õied koondunud õisikutesse
Liivatee suurendab kaastunnet. Vannivette segatud liivatee rahustab vaimu. NÕMM-LIIVATEE Thymus sepyllum Selle taime ajalugu on pikk ja väärikas. Hiinas, antiikses Kreekas, kus ta katab mäenõlvu, tarvitati teda rituaalselt ja seostati elegantsusega. Fraas " ta lõhnab tüümiani järgi " tähistas suursugust, rüütellikkust, tervist. Nimetuse thymus (eluhingus) andis Theophrastos, serpyllum (roomav) pärineb Plinius Vanemalt. Tüümos võttis osa ka I maailmasõjast. Temast pressiti välja tugevaid eeterlikke õlisid (sisaldab tümooli), mida kasutati sõdurite haavaraviina ja haiglaruumide puhastusvahendina.' Juunikuust augustini õitseb Eestis nõmm-liivatee, õitseb männimetsas, mere ääres, liivastel mäeseljandikel. Tema roosakas-violetseid õisi kogutakse kas enne puhkemist kohe või õitsemise algul.
Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. KAUNIS KUKEHARI - S. SPECTABILE • Lehed on helesinakasrohel ised, suured laimunajad kuni elliptilised, tipust hambulised ja paiknevad varrel vastakuti, tihti kolme ja enama kaupa. Roosakaslillad õied on koondunud suurde (10…15 cm läbimõõdus) lamedasse sarikõisikusse. NÕMM-LIIVATEE - THYMUS SERPYLLUM • paksud lihtlehed, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehed on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Lehed asetsevad varrel vastakuti. • Nõmm-liivateel on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid, õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel
seemnest paljunenud taime võsunditest kasvanud. Järelikult ühe taime vegetatiivne järglaskond. Kasutamine: vanarahvas on kassikäpa järgi ilma ennustanud: kui kassikäpp oma õied hästi lahti ajab, pidada äikesevihma tulema. Rahvameditsiinis on teda kasutatud maokatarri ja kõhulahtisuse raviks, praegusel ajal meditsiinis tähtsuseta, kuid ilutaimena kiviktaimlasse ja kuivlilleseadesse sobib ta küll. NÕMM-LIIVATEE - Nime Thymus serpyllum tõlkimisel saame thymon- huulõieline, thymus- jõud, vaim serpere- roomama. Eestikeelne nimi liivatee ütleb, et tegemist on liival kasvava taimega, millest saab teed teha. Sugukond huulõielised. Kasvukoht: nõmm-liivatee katab kuivadel liivastel nõlvakutel, randadel, männikutes ja loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip säravlilla, meeldivalt lõhnav ja sumisev, sest taimede õisi külastavad hoolega mesilased.
Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium
annaabi.ee 
