Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt
Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal. "Kuningas Lear", "Kohtumine Elbel", "Berliini langemine". Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a. valmivad esimesed loomingulised katsetused. Asjatundjate soovitusel, kes nende kodu külastasid, pidi P hakkama õppima spetsialisti juures. Tema õp. saab Robert Glier. 13a. suundub Peterburgi, et jätkata õpinguid konservatooriumis. Õp. saavad A. Ljadov ja N. Rimski-Korsakov. Konservatooriumis õpetati teda klassikaliste traditsioonide ja rangete kompositsiooni reeglite põhjaliku tundmise vaimus. See oli P-le selgelt vastumeelt, ta vajas uusi teravaid helikombinatsioone
Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal.
Helve Käki sõnul on olukord võimatu ja laps süüdimatu. «Meil on Annelinnas 20 maja, mida me haldame, aga sellist probleemi pole kuskil,» sõnab ta. «Inimestest on kahju. Ühistu juhid on väga kohusetundlikud ja hoolsad, teevad kõik, et suurest majast luua endale korralik kodu.» Sergei ema Marina räägib oma pojaga seotud sekeldustest telefoni teel iseenda kannatust mitu korda proovile pannes. Ta ütleb, et lapsi, keda ta usaldab, laseb ta mõnikord Sergeile külla, teisi ei lase. Ja need, kes on külas, ei lõhu. Teiste eest ta ei vastuta. Ema tunnistab, et tõsi kõigi naabritega ta ei saa hästi läbi. Ta võib kuri olla. Sest tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik. «Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin,» ütleb Marina. «Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse
üsna sõbralik, aga mingi salalikkus peitus seal. Juri meelest oli Andreil ja Sergeil mingisugune kavatsus Juri vastu. Kuskil tund aega pärast kohale jõudmist tekkis konflikt Sergei ja Juri vahel. Selleks ajaks oli poolt liitrit viina ära joodud. Sergei solvas Jurit, oli öelnud ta kohta jõledusi. Juril oli piinlik öelda, mida Sergei täpselt ütles. Sergei solvas Jurit sellepärast, et Juril oli tüdruksõber, aga Sergeil polnud. Selle peale lõi Juri rusikaga Sergeile vastu lõuga, mille tagajärjel Sergei kukkus. Juri aitas Sergei uuesti teadvusele ja viis ta suurde tuppa tugitoolile istuma. Juri enda sõnul ei läinud ta sealt ära, sest ,,ta ei ole mingi rott, kes lööb ja siis paneb plehku". Siis hakkas Serigei õiendama Juriga, et too teda lõi. Juri üritas seletada, miks ta lõi, aga Sergei haaras noa. Andrei istus sellel hetkel diivani peal, Sergei tõusis püsti ning tõstis käe ründamiseks
28. oktoobri öösel sai Tolstoi lõpliku hoobi. Ta avastas Sofja oma kabinetist nuhkimast. Selle peale pakkis ta oma vähesed asjad ja lahkus igaveseks Jasnaja Poljanast. Ta hoolitses selle eest, et perekond ei teaks, kus ta asub. Ainult Aleksandra teadis, sest sõitis Tolstoile järele. Lõpuks saatis keegi Orlov telegrammi, et ,,Lev Nikolajevits on Astapovo jaamaülema majas. Palavik 40°". Kõik sõitsid jaamaülema I. Ozolini juurde. Tolstoi ütles oma viimased sõnad pojale Sergeile, need olid: "Serjoza! Ma armastan tõde... Ma armastan... väga tõde." Pärast Tolstoi surma hakkas lõpuks Sofja tema filosoofiat jagama, kuid oli juba hilja. Üheksa aastat hiljem suri Sofja Andrejevna-Tolstaja kopsupõletikku, nagu tema abikaasagi. Toil oli 13 last: Lapsed: Sergei(vanim), Mihhail, Tatjana, Aleksandra, Lev Tolstoi jun. (1869 - 1945)("Jasnaja Poljanas. Tõde minu isast ja tema elust" 1923.), Aleksander (Sasa), Ivan (Vanetska, suri 7-aastaselt 23
Naised võtsid endaga kaasa ka amme ja hoidja Iriska. Puskinid kolisid kogu perega Peterburisse. Sergei külastas äia Mihhailovskojes ja vana moorlane lubas kõik oma valdused pärast surma Sergei perekonnale jätta. Pärandust oodates ei julgenud Puskinid kolida, kuid ei tahtnud ka paigale jääda. Kartes keisrit kolis Sergei oma perega tagasi Moskvasse, kuu aega enne keisri tapmist. Nadezda sünnitas teise poja, kellele pandi nimeks Nikolai. Sergeile tundus tema tulevik ühtäkki ebakindel ja tal polnud selgeid mõtteid. Pärast seda, kui naine rasedaks jäi, seati Sergeile sisse kodune järelvalve. Säärases ebaselges olukorras püüdis ta aina kodunt ära käia. Kuueaastaselt oli Aleksandr raskepärane, kohmakas ja tema lokid hakkasid tumenema. Kõik mängud olid talle võõrad, ta pillas mänguasju siia ja sinna ükskõikselt. Mänguseltsilised lapsed talle meelde ei jäänud. Ta oli vähese jutuga. Poisil
annaabi.ee 
