Sergei Rahmaninov (0)

Sergei Rahmaninov 
Rahmaninov ei teadnud kas ta on otseselt helilooja, pianist voi dirigent. Arvamused 
temast kui inimesest olid erinevad - mitmed kriisid jätsid talle oma jälje.  
 
Ta oli pikka kasvu häbelik nooruk kurva olekuga. Teda kirjeldati kui kinnist, sünget, 
ligipääsmatut inimest. 
Lähedased ja sõbrad kirjeldasid teda hoopiski teistmoodi. Nende sõnul oli 
Rahmaninov sõbralik, südamlik, tähelepanelik, delikaatne ja peene huumoriga. 
Nagu Rahmaninovis siis ka tema loomingus avaneb kaks loomust - Mehine jõud, 
suletus ja avatus, reaalsus ja uni. Tema muusikale on paljuski inspiratsiooni andnud 
teda ümbritsev keskkond, eriti kirikukellad. 
 
"Olla kunstis lihtne on raskem, kui olla keeruline." 
Sergei ei tahtnud olla originaalne, romantiline ega rahvuslik. Tema jaoks oli muusika 
loomine sama lahutamatu osa igapäevast kui hingamine ja söömine. 
 
Olles pärit aadliperest, pärines ta majast kus jõukus aastast aastasse kahanes. 
Õpingud peterburis lõppesid krahhiga - ta jäi ilma stipendiumist, sest tal puudus 
järelevalve vanemate surma tõttu. 
 
Abi tuli Aleksander Silotilt, kes soovitas tal õppima minna moskvasse. 
Konservatoorimumi lõpetamise päeval kinkis Zverev Rahmaninovile kuldkella. 
 
Pärast sunnitud lahkumist Zverevi juurest leidis sergei varjupaiga oma tädi majas, 
hiljem sai temast seal väimees.  
Koos abikaasa ja tütardega lahkus ta venemaalt ameerikasse, kuhu ta jäi elu lõpuni. 
Seal armastati teda ja ka tema armastas ameerikat. Tema konsertitele tuli piletid ette 
tellida mitu kuud varem. 
Ameerikas elades, eelistas ta ikka venelasi ameeriklastele, isegi ta teenjad olid 
enamasti venelased. Samuti ka tutvusringkond. 
 
Rahmaninov suri Beverly Hillsis kopsuvähki.