Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega
kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a.1991 oli neid 12% elanikonnast). Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi,
lahendamata, mille tõttu tekkisid konfliktid eri rahvuste vahel ÜRO raporti kohaselt polnud Serbia eesmärgiks Jugoslaavia riigi taastamine vaid nn ,,Suur-Serbia" riigi loomine Horvaatia ja Bosnia aladelt Sõdade ajatelg 1991 Sloveenia ja Horvaatia kuulutavad ennast iseseivaks juunis, Makedoonia septembris Sloveenia sõda kestab kümme päeva, hukkunuid 63 Jugoslaavia armee lahkub Sloveeniast lööduna (kuid toetab Horvaatias serblastest mässuliste üksuseid) Algab Horvaatia iseseisvussõda Vukovari linn laastatakse pommitamisega ning teised linnad nagu Dubrovnik, Karlovak ja Osijek saavad tugevasti kannatada Tekkis põgenikekriis, millele Euroopa reageeris aeglaselt: 250 000 horvaati ja mitteserblast olid Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks
aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega. Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes. Nimetatud vabariikide rahvuslased nägid oma võimalust lahkulöömiseks.
Bosnialastena määratles end 7,77%, albaanlastena 5,03%, muslimitena 3,99%, horvaatidena 1,1%, mustlastena 0,42% ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest. Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele. Nende eripära tuleneb sellest, et nad ajal, mil Balkani poolsaar oli Türgi ülemvõimu all, säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised. Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu
Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks Algas 1992-1995 kestnud Bosnia sõda Sõjategevus toimus bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel Sarajevo piiramine 1992-1995 Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia Kuulutas end iseseisvaks 25 sept 1991 Iseseisvumine kulges veretult Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel Montenegro
kõik ühist keelt. Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991.
annaabi.ee 
