Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea
survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette. Sepistamiseks kasutatakse hüdropresse survejõuga 250...15000 tonni ja liuguri kiirusega kuni 0,8 m/s.
Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga kattes -kaetakse korrosioonikindlama metalliga Isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga Kasutusalad Hea sepistamiseks ja valssimiseks Rauamaaki kasutatatakse malmi ja terase tootmisel Tööriistade ja masinate valmistamisel Ehituses -konstruktsioonid -kinnitused -tugevdused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.materjalimaailm.ee/raud/ http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://web.zone.ee/metallityy/METALLI D/yldteavetmetallidest_5.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/9kl
Autoplekksepa tööriistad Tunnitöö Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autoplekksepal on palju tööriistasid, millega autot parandada. Paljusid tööriistasid peab autoplekksepp ise oma loominguga välja mõtlema, sest mõnele poole ei saa ligi lihtsalt poest ostetud töövahenditega. Sepavasarad Raskemad vasarad , mõeldud tugevama metalli töötlemiseks kui ka sepistamiseks. http://www.pulk.ee/395-773-large/sepavasar-1-kg.jpg Põrkevaba vasar http://www.kamasatools.com/ProductImages/9973_500x300_-1.jpg Plekikäärid Kasutatakse kuni 0,8 mm.paksuse lehtmaterjali lõikamiseks. http://castle.pri.ee/wp-content/uploads/2010/06/noznitsy-2.jpg Käsirauasaag Käsirauasaag on ette nähtud paksu latt-, ümar- ja profiilmetalli lõikamiseks, samuti soonte jms. sisselõikamiseks. http://www.aluoja.amcom.ee/wp-content/uploads/2014/02/M001701.jpg
sisselõigetega pinne kasutades. Tasapinnalisi pinne kasutatakse pikivenitamisel kõige sagedamini. Sisselõigetega pinne kasutatakse ümara ristlõikega toorikute deformeerimiseks, sealhulgas seest õõnsate toorikute pikivenitamiseks tornil. Sisselõigetega vormpinne 1 kasutatakse selleks, et anda venituskohale kindel kuju. Operatsiooni nimetatakse vormpinnidega venitamiseks e. vormpinnidega sepistamiseks. Ringvenitamist kasutatakse õõneskeha läbimõõdu suurendamiseks. Ristivenitamine leiab kasutamist tooriku üksikute osade laiuse suurendamisel. Augustamine seisneb toorikusse õõne moodustamises materjali väljasurumise teel. Augustamisel kasutatakse erineva kujuga sepatorne e. augutorne. Läbivad avad saadakse kahe operatsiooniga: kõigepealt moodustatakse augutorniga (sepatorniga) mitteläbiv ava, jättes ava sisemusse nn sisekraadi e. sidepinna. Vastasel juhul võib augutorn puruneda.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi SEPISTAMISE PRAKTIKA KURSUSETÖÖ Õppeaines: Metallide kuumtöötluse praktika Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Juhendaja: lektor A. Altmäe Tallinn 2010 Sepistatav detail Detailiks on 150mm pikk läbilöögi meisli pea, mille teine pool on ruudukujuline lame haamer. Sellel on auk käsivarre paigaldamiseks. (Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik Esiteks lõikan pikast latist umbes 700mm pikkuse lõigu, et ei peaks tange kasutama ja saaks latti kuumakindlate kinnastega täpsemalt juhtida alasi peal. Kuumutan detaili umbes 1000º kuni 1200º ja valin ühest detail...
saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel. Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea
koguse lubjakiviga (räbu tekitaja) ning kaeti saviga. Põletamine kestis ummuksis kolm ööpäeva. Ahju tuli pidevalt lõõtsade abil anda õhku. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur ligi tuhat kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et seda kätte saada, tuli kolle lammutada. Hiljem kuumutati ja taoti käsnaraud tihedamaks. Eelkõige oli rauda vaja talu majapidamises vajalike tööriistade sepistamiseks. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada. Keemikutarkust Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ..
kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2. Keemilised : matejali ja sulami koostis, niiskusesisaldus, korrosiooni kindlus, oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4. Detailide valmistamiseks vajalikud tehnoloogilised omadused: 1) Puurimine, teritamine, freesimine, hööveldamine ja lihvimine. Lõike töötlemiseks vajalikud materjalid. Operatsioonid on vaja tunda tehnoloogilisi omadusi. 1) lukksepa tööd Materjalide siseehitus ehk struktuur Materjalid liigitatakse: 1) kristallilised ained, mis on tahked metallid ja mille aatomid paiknevad ruumis
Grafiit sadeneb sealt välja lamellide kujul. Sisaldab Si 1-3%. Ei ole eriti tugev ja rabe. Summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus on suur, valamistemp hea voolavus. Kasutatakse: sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbides. 2)valge malm----C ei sadene välja, tekib tsementiit Fe2C peamisel pinnal. Väga kõva ja rabe. Kuullaagrid ja kuulvestide kuulid. 3)tempermalm----kui valget malmi lõõmutada sedeneb välja C helvestena ja malm muutub plastilisemaks. Sobib sepistamiseks. 4)ülitugev malm---sulametalli lisada enne valamis veidi Mg ja/või Ce,C sadeneb välja kerajate moodustistena. On plastiline. Kasutatakse mootorite klappide , pumpade korpuste, hammasrataste valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinim, nende sulamid. Vask----puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid pehme ja plastiline. Puhast saadakse elektrolüüdi teel. Hea külmalt töödelda ja korrosioonikindel. Mehaanilisi omadusi saab parandada külmtöötlemise ja lisandite sisseviimisega.
konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon: Homo erectus tule kasutamine - 1 mln-500 000 at. ~10 00 a tagasi ader, veovahendid energia lihasjõust. Samal ajal hakati põlematama keraamikat. Esimeste riikide tekkega tuulejõud purjetamiseks, tuli metalli sepistamiseks, valamiseks. Langeva vee jõud keskajal alles Euroopas Fossiilsed kütused õli, süsi, gaas 200-300 at. Kung-laagris(khoi-sanid): töö alla käis ka see, kui puhati. Meestel oli töötunde rohkem, aga naised töötavad stabiilsemalt. Kung-laagri suurus 23-40, keskmiselt 31 inimest (20 suurt, 11 last) Iga päev kõigub nende arv, kes kas jahile või korjele lähevad, 0-16. Umbes 60% kogukonna poolt tarvitatavaist kaloreist pärineb naiste korjatul
Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piassava plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 8. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3), antud joon 7-6 7.2 Vask ja tema sulamid
Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piassava plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 9. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3), antud joon 7-6 7.2 Vask ja tema sulamid
Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit , küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 7.1.3 Muud raua sulamid Peale terase ja malmi kasutatakse ka teisi sulameid, kus raud on enamuskomponent. Näiteks Fe ja Ni
Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal. Valge malm on väga kõva ja rabe. Kasutatakse näiteks kuullaagrite ja kuulveskite kuulide valmistamiseks. Kui valget malmi lõõmutada, sadeneb C välja helvestena Gr ja malm muutub plastilisemaks. Sellist malmi nimetatakse tempermalmiks. Sobib hästi sepistamiseks. Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena Gn (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 9. Vask ja alumiinium, nende sulamid (7.2, 7.3) Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline
Spet- töötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepis- siaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised tatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstu- omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks sele jms. pressidel. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka pidev valtstoote lõppkujule lähenemine
annaabi.ee 
